Posts Tagged ‘Tarkavaratööstuse tulevik’

Kas e-riiki tehakse lihtsalt tegemise pärast ?

jaanuar 13, 2009

See küsimus, mind ammu vaevanud. Puudub ülevaade rahadest, mis on kulutatud e-riigi arendamiseks, sisuliselt oleme ikka ikkagit haledalt vähe saavutanud. Samuti kuidagi e-riigis puudub igasugune loogiline liigendus, ma ei saa ühest kohast nö “kõike” teha. Tihti lõppevad protsessid ikka sellega, et pean kusagil mingi paberi täitma. eesti.ee portaaliga üritatakse seda saavutada, kui üks aga – rääkisin tavakasutajatega nad ei oska asju sealt leida, liialt palju infot koos.

Minu postituse aluseks on teine postitus Eesti e-riigi portaal: koht, millest keegi suurt midagi ei tea

Loomulikult IT firmad rõõmustavad, kes ei rõõmustaks, kui raha tuleb. Aga, kui visioon on ebaselge või ainult selge neile, kes sellest räägivad, on probleem puudulikult lahendatud.

EL toetab Eesti e-riigi arendust miljardi krooniga

Datel: euromiljardit on eelkõige vaja Eestile

Vapper: euroraha eest infosüsteeme moderniseerima

Üldiselt kõige esimeses artiklis on mainitud väga täpset punkti – neis portaalides on väga väike külastatavus, isegi saatekava vaadatakse kordades rohkem.

Aga noh, eks O- tähega kallid rakendused vajavad ka müümist, meie riik ju rikas 😉 Keegi pole siiani adekvaatselt põhjendanud (koos arvutustega), miks Postgre ei sobi. Riigiportaalide andmemahud ei tohiks olla suur saladus. Samuti rõhutakse, et seal head analüüsivahendid. Mis kuradi analüüsivahendid, kui neid ei osata kasutatagi (või selleks tellitakse täiendavalt juurde megakallid koolitused). Usun ka, et riigi andmebaasid pole tsentraliseeritud st. igal ministeeriumil oma adminn (loodan siiski eksida).

Kuid mis siin ikka vinguda, raha tuuldeloopimine on vaid Eesti IT sektori agoonia pikendamine, sest harjutud uimaste ja väheinnovatiisete rakenduste treimisega riigile.

Raharaiskamine on selle loo üldnimetus…summad on üüratud !

Mida kõige rohkem kardan, on see kunstliku IT teenuste nõudluse tekitamiseks, et teeme riigile midagi, saame head raha. See nähtus kaotab igasuguse IT ekspordi tulevikus ja siis kui vajadus tekib oleme juba liialt “laisad ja oskamatud” selleks. Mart Laar pidevalt räägib IT eksport…IT eksport, kui kohalikult turult voolab metsikult raha peale, mis point eksporti teha. See IT eksport pole mingi asi lähed müüd ja oled rikas…mujal sul kõva konkurents kõrval, kes teeb vägagi odavaid hinnapakkumisi.

Me ei ole ka nii targad, kui eeldame…

Seniks xor eax,eax …riigi rahakotile

Advertisements

Tarkvaraarenduse SURM…

jaanuar 5, 2009

Vaatasin, et IT mehed vaikselt arutavad teemasid “nurga taga” või “sauna eesruumis”, aga reaalselt ei taha keegi olukorrast rääkida. Kas IT sektor on üldiselt hääbumas ning ideed otsas? vastus on JAH.

Millest kogu asi alguse sai? Probleemiks on niinimetatud Freeware. Algusaegadel hakkasid igavlevad IT mehed töö kõrvalt endale huvitavaid asju tegema / lahendusi looma ja jagama teistele. Ja tõesti download oli päris kõva. Siis avastasid ka firmad, et teeme ka toote Freeware’na ja pakume võimalust, et võimsamate feature’de/võimaluste jaoks peab klient toodet ostma.

Mis aga reaalsuses toimus oli see, et tulid kräkkerid, eemaldasid kõik piirangud, laadisid torrentitesse üles jne jne. Firma jaoks maha visatud raha. Sellele järgnes totaalne kräkkerite ajastu, kus kõik tooted kräkiti sisuliselt lahti. Inimesed said rõõmsalt TASUTA downloadida erinevat tarkvara, isegi kui asi maksis 200 eeku ja oleks saanud supporti ka.

Järgmise etapina tuli metsik opensource maania. Ennekõike viidati ikka Linuxi konseptsioonile. Et kui tegemist on avatud tarkvaraga, siis aitavad teised koodivigasid märgata ja pole põhjust ju midagi kräkkida ning mis põhiline  – TASUTA ju.

See maagiline sõna “TASUTA” muutis tavalisi arvutikasutajaid. Kui 2000. aastal polnud mingit probleemi toodet müüa, siis hetkel on olukord selline, et kasvõi 150 eeku maksva toote puhul öeldakse, et miks ma peaksin tasulist tarkvara ostma, kui saan tasuta analoogi.

Milline on opensource tarkvara ärimudel?

– paljud Freeware tootjad avasid lähtekoodid ning lootsid ennekõike, et suuremad firmad nad üles ostavad.

–  seejärel hakati annetuste peale lootma, et no asi ju meeldib, keegi ikka Paypal kaudu donationi teeb (ärge tooge wikipedia näidet, neil lihtsalt on palju kasutajaid). Reaalsuses on need kõvad projektid, mis suudavad aastaga 5000 eeku teenida.

– loodeti samuti, et inimesed ostavad supporti ala premium support, et kui viga, siis neid teenindatakse esimeses järjekorras või tehakse erandeid. Jällegi – reaalsuses karjuti foorum ja meiliaadressid abipalveid täis, kuigi samas polnud keegi sentigi maksnud selle eest. Kui arendajad sekundi jooksul ei vastanud hakati projekti mustama. Õnnelikud olid projektid, mis said omale mõne suurfirma püsiannetused, neid ikka väga väga vähe.

– samuti lootus müüa oma kodulehel kõvasti reklaami, et tootearendust elus hoida, on ka paras müüt.

Soovitan vaadata, palju on sourceforge’s projekte, mille elumärgid alates 2004 aastast kustuvad. Foorum küll kisa täis, aga meestest enam ei kippu ega kõppu.

Kuidas siis meie IT sektor siiani püsinud? Üldnimetuseks on “riigi rahakott”. Pole saladus, et paljud IT firmad teenisid head kasumit riigile asju tehes (kvaliteet kaheldava väärtusega). Projekti eest küsiti häbenemata 6 miljonit ntx. Ja meil läks pikalt hästi.  Kas neist suurtest rahadest oli ka kasu… raske öelda, aga meie IT tiigrit kutsutakse juba karvadeta kassiks.

Tulime suure möirgega välja, aga mida rohkem möirgasime, seda väiksemaks ning väetimaks muutusime.

Nüüd kus ajad on muutunud ja riigi rahakotis puhub vaid kõle tuul tekib küsimus et kuidas paljud IT firmad üldse ellu jäävad (nii riistvara, kui tarkvara lahenduste müük)?

Ka kodulehtede meistritel läks hästi, kinnisvara buumi käigus oli vaja enamus arendustele kodulehti. Paljud firmad sidusid kliendid kodulehtega nii, et need peavad iga kuu maksma “hooldust” ja ostetud toote lähtekoodile ligi ei saa.

Oli ka raamatupidamistarkvara buum, mida vedas ka meie näiline majanduskasv. Aga firmade sulgemine kaotas nõudluse ning on vaid aja küsimus, millal meil Eestis tuleb opensource raamatupidamistarkvara (ntx SQL-Ledger ps eestikeelne tõlge seal olemas).

Kui nüüd rääkida tarkvara müümisest, siis ainus võimalus müüa on “metsikud reklaamirahad” ning “haip” ja 95% ostjad ka siis firmad!  Räägivad meie targad IT expordist / outsourcingust, meie IT sektoris siiski kõrged palgad, tahetakse veel ja veel ja veel odavamalt saada. Välisfirmad vaatavad pigem Venemaa poole, samuti India, seal odav, kuid vägagi kvaliteetne progemisteenus.

Kui ma nüüd võrdlen aastat 2000 ja 2008, siis 2000 oli mul suht vähe arendusvahendeid ja aega kulus ka rohkem, see eest müük oli vägagi kerge. Nüüd mul arendusvahendeid ja frameworke, tehnoloogiad, protokolle nii, et tapab.
Tee Linuxile, Windowsile, Macile mida tahes – pole probleemi, aga proovi nüüd oma toodet müüa ! Sest kasutaja pole enam harjunud midagi ostma.

Kas on oodata mingit revolutsiooni tarkvara sektoris – vastus EI, sest rahad on kadunud.  Varsti väsib ka Google ära (majanduskriis muudab reklaamirahade hulka), see vaid aja küsimus.

Viitan: 15.jaan 2009 postitusele, mis vastab minu ennustusele juba !
Majanduslangus ja Google

Tarkvarasektorit tabanud suurväsimus (ennekõike ka üksteise ületrumpamisest), sest motivatsioon kadunud…rahad