Mis on Stiigo Electrify

Tegemist on seadmega, millega saate  head elektrihinda paremini ära kasutada, kui teil on börsipakett.

Ehkki seade kasutab nutipistikuid (wifi elektrimoodulid, üks konfiguratsiooni variant), on tegemist tunduvalt keerukama süsteemiga, mis vajadusel oskab erinevate parameetrite põhjal ka otsuseid vastu võtta.

https://www.stiigo.com/index.php?page=products

Kui börsipaketid alles kasutusele tulid, vajasin seadet, miks kodukulusid alla tooks. Tuli “garaaži stiilis” start-up-idee kasutada reegleid, mis siis jälgiks, kas lülitada seade sisse või mitte. Algne versioon enda tarbeks valmis juba 2014. aastal.

Mingist hetkest muutus see väikeseks äriks. Eeliseks on see, et olles kunagi 12 aastat Eesti Energiale tarkvara kirjutanud, mõistan seda valdkonda.

Seadmel pole ühte kindlat konfiguratsiooni, vaid terve hulk eri variatsioone.

Proovime need jaotada hetkel kolmeks:

1) enimmüüdud on muidugi juhtarvuti ja wifi kaudu juhitavad Shelly elektrimoodulid. Neid on mugav paigaldada kõikjale, kus on hea wifi ühendus. Teisisõnu ja väga lihtsustatult võib neid nimetada wifi võrgu kaudu juhitavateks pistikuteks. 

2) “Stateless releedega” variant, siis mikroarvuti juhib GPIO kaudu kontaktivabasid releesid. See lahendus sobib juba suuremate, üle 3.5 kW
tarbijate puhul, Enamasti paigaldatakse juhtarvuti kilpi ja need kontaktivabad releed peale kaitset.

3) Viimast kasutavad osalt ettevõtted. See hõlmab juhtarvutit, Shelly elektrimooduleid, mis omakorda juhivad kontaktoreid. Tegu on juba 400 V seadmete ja üle 6 kW seadmetega, nt suured ventilatsioonisüsteemid.

Milline komplekt soetada, oleneb sellest, mida soovite juhtida.

Otstarvet tasub pakkumise küsimisel kindlasti mainida.

Miks lahendasin süsteemi nii, et tsentraalne mikroarvuti küsib peaserverist kasutaja reegleid ja siis delegeerib kõiki juhtseadmeid?

Põhjust on lihtne: kui iga elektri juhtseade käiks internetist eraldi reegleid küsimas, oleks see mõttetu koormus. Praegusel juhul küsib mikroarvuti reeglid, päeva hinnad ja vastavalt sellele toimetab. Ka 12 h välise interneti katkestust ei tekita probleemi.

Millal kasutada wifi elektrimooduleid? See on siis lahendus, mille puhul mikroarvuti juhib neid wifi elektrimooduleid (mida teoorias võib olla kuni 128 tükki).
Lahendust saab kasutada põrandaküttes, boilerite puhul ja ka õhksoojuspumpadel. Nende võimekus on juhtida kuni 3500 W seadet.

Alati tasub veenduda, kes seal, kuhu seade paigaldatakse, on wifi signaal mõistliku tugevusega. Juhul kui ei ole, tasub osta Wifi Extender – need pole kallid.

Kui teil on maaküte, siis vaadake, kas seadme toidet tohib lihtsalt katkestada. Nt Nibe soojuspumbal on AUX-sisendid (juhtpaneelist allpool), kus saab määrata, et kui need kontaktid on koos/suletud, siis mitte kütta.

Kui koormus on üle 3500 W, tasub kasutada lahendust, kus mikroarvuti asub juhitava(te) süsteemi(de) läheduses (vt punkt 3 eespool). Siis on võimalik juhtida kuni 6 kW seadet (tennid jne). Antud juhul ühendatakse mikroarvuti kontaktivaba releega (SSR-60 jt). Üle 6kW juba kontaktorid.

Kuna süsteeme on palju ja eri keerukusastmega, tasub alati küsida erilahendusi.

Delphi 10.3 süntaks natuke C suunas

Esmalt märkus: õppimiseks täiesti tasuta versioon Delphist olemas https://www.embarcadero.com/products/delphi/starter.

Panin mõned näited ntx inline muutujad.

// ***
for var I := 1 to 1 do
showmessage(i.ToString);

// ***
for var I : Integer := 1 to 1 do
showmessage(i.ToString);

// ***
var t := TStringList.Create;
for var x: String in t do
begin
var y := x; // nagu C++ auto muutuja, ei pea tüüpi täpsustama, kompilaator leiab selle ise
showmessage(y);
end;
t.Free;

Raspberry mikroarvuti ja külmataluvus…

Järjest enam tellitakse minult erinevaid automaatikalahendusi Raspberry peale ja loomulikult on ka suure ringi küsimus, kuidas Raspberry õues käitub. Võin teile rahulikult kinnitada, et -21 kraadi pole ka probleeme.

Aga peate täitma eeldused, Raspberry kindlasti panna suuremasse veekindlasse karpi ja soovitan panna ülemisse ossa. Juhul kui mingit moodi ongi kondens sisse saanud, siis see vedelik vajub alla. Samuti suurem kinnine karp aitab ja soojusel siiski hajuda.Kõik karbi kaablisisendid silikoonige ära.

Kuna mälukaardid võivad siiski hakata väga suurte miinuskraadidega tõrkuma, siis kindlasti panna Industrial SD Memory Cards tüüpi kaart.

Taasavastasin enda jaoks Opera veebisirvija (no – ads rokib)

Kuna reklaame topitakse tänapäeval arutult sisse, siis veebilehtede laadimine võtab isegikiire ühendusega juba aega ning arvuti CPU saab kõvasti vatti.

Opera download link

Nüüd ka AdBlock ja teised läinud marketingi teed, kus osad firmad saavad …läbida sealt ostes endale nö turvalise reklaami teenuse sealt. Ehk need reklaamiblokeerijad pole enam usaldusväärsed.

Kõige rohkem meeldiski Opera native adblock (ehk sirvijas saab kohe reklaame peita), lahe ka ta kuvab statistika, kaua läheb lehe laadimine koos reklaamidega ja ilma…

Self made tuulegeneka staatori ja rootori “upgrade”

Seekord pikka teksti ei kirjuta, varasem kirjutis on siin http://www.stiigo.com/ideed/generaator/generaator_osa1.htm

Vahel ikka hea igapäevase programmeerimise kõrvalt midagi muud teha, sest siis saab aju ka 99% tööle panna 😛
—

Rootoris: N52 klassiga magnetid, üldiselt tehke mida tahate, aga ärge neid magneteid omavahel kokku laske, sest siis võivad peened killud näkku lennata. Staatoris 1.6mm mähisetraat ja EPOt kasutatud. Rootoris kasutatud polüestervaiku, millesse lisatud talki, et tugevust juurde anda, samuti et kuivamisel ei kuumeneks üle. Talgiga see asi, et selle võiks enne atsetoonis ära lahustada.

Win 10 + Ubuntu = Winux

Huvitav kas varsti saab Ubuntule mõeldud custom binareid jooksutada Windowsi peal (Winuxi peal) 🙂

http://fossbytes.com/ubuntu-linux-on-windows-10-here-are-pictures-screenshots/

Heh… MS SQL server töötab nüüd ka Linuxil

Announcing SQL Server on Linux

https://blogs.microsoft.com/blog/2016/03/07/announcing-sql-server-on-linux/

Windows 10 Raspberry Pi 2 jaoks …

..paistab, et peab hakkama katsetama 😉

http://ms-iot.github.io/content/en-US/Downloads.htm

Hoiatus mälupulk võib olla vägagi ebameeldiv…teie arvutile

Vaatasin Eesti IT (turvalisuse)maastik kuidagi vajunud rahulikku unne, tekkis mõte, et ehk tutvustaks teadmist, kus saab teada, tavaline mälupulk võib olla ebameeldivalt ohtlik. Tavalises IT foorumis sellest rääkida pole eriti kasu, sealsed teadmised / arutelud ei jõua suure massini (tavakasutajad) kes ei aimagi, et selline asi võimalik.

BadUSB ohtlikkus (2014. a avalikustatud http://www.zdnet.com/article/badusb-big-bad-usb-security-problems-ahead/) on Eestis kuidagi hirmus vähe tähelepanu pälvinud.

Inimesed ei ole sellest turvaohust teadlikud, samuti puudub teadlikkus firmadel.

Lool oleks kaks aspekti:

* esiteks tundmatuid USB mälupulkasid mitte kasutada!
* teiseks ühte reaalselt rünnakut tutvustada.

Sai sportlikust huvist koostatud üks selline USB pulk BadUsb modifikatsiooniga, mis peale arvutisse sisestamist 10 sekundi jooksul tõmbab alla netist keylogger’i, mis püüab ID-kaardi (https://tingmarprog.wordpress.com/2014/11/13/id-kaart-windows-pole-pin-pad-lugejat-paha-idee/) paroole ning käivitab selle. Koheselt kõik katsed ei õnnestunud, 3 USB pulka … muutusid “kiviks”, enne kui töötava ver. sain. Uskuge, see töötav versioon tekitab kõhedust lausa 🙂

Kui RIA tooks kasti head veini laenutaksin selle USB pulga demode jaoks välja 😉

Uskuge mind sellised “spetsiaalse” USB mälupulga koostamiseks ei pea te raketiteadlane olema. Ärge muretsege, BadUSB töötab ka Linuxi ja Maci’ga…

—

Ostate mälupulga, kuhu andmeid salvestada, ühendate arvutiga, võtate väikese kohvi ja avastate, et mälupulk on teie arvuti üle võtnud. Tegemist on USB-arhitektuuri probleemiga, mida ei saa lahendada lihtsalt.

Sisuliselt on kirjutatud spetsiaaltarkvara USB-pulgale, mis hakkab arvutisse ise käske tippima (mälupulk tutvustab ennast kui klaviatuur). Ka e-sigareti võib selliseks pahalaseks ümber teha – nagu laadima panete, võetakse teie arvuti üle.

Kunagi CD-de puhul oli autorun’i võimalus: panid CD lugejasse ja kohe tõmmati sealt mõni programm tööle. Aga turvariske mõistes hakati enne küsima, kas tõesti soovid käivitada autorun’i.

Seda autorun-omadust ei eelda keegi aga tavalise mälupulga puhul, mida peaks kasutama justkui andmete salvestamiseks. Samas on võimalused, kuidas mälupulga abil kahju teha, piiritud: erinevatest troojakate installeerimine, failide krüpteerimine kettal või kustutamine.

Asja saab viia palju kaugemale. Mitte just ammu olid meil valimised ja ID-kaart asendamatu vahend e-valimistel.

Nüüd võtame järgmise ründevektori: kasutades inimlikku käitumist, kui midagi saab tasuta, siis krabame…

Tuleb teha N + 1 sellist USB-mälupulka, mille maksumus pole suur. Seejärel võtame usaldusväärse välimusega nännijagajad, kelle paneme neid – näiteks erakonna logoga – USB-pulkasid nö õigele sihtgrupile jagama. Jagamise võiks ajastada ca 4-5 nädalat enne valimisi. Või unustada neid USB-pulkasid näiteks ülikoolidesse.

Kui see mälupulk arvutiga ühendada, tõmbab USB-le paigaldatud muudetud riistvara Windowsi arvutisse pahavara, mis hakkab ID-kaardi paroole nuhkima, kogub andmeid, vajadusel paigaldab arvutisse kaughalduse tarkvara. Kui õigel hetkel õiged inimesed käivitavad kaughalduse või automatiseeritud robotid, on neil võimalik paroole ära kasutades valida “õige kandidaat”.

Kas sellisel ründel oleks mõtet?
Poliitika on väga räpane, iga “õige” kandidaat võib ise summa välja käia, et riigikokku saada.

Samamoodi saaks ID-kaardi PIN-koode nuhkides teha kaughaldusega pangaülekandeid jne.

Kui nüüd turvaspetsid võtavad välja ärakedratud plaadi teemal “teil peab olema uusim viirusetõrje”, siis esiteks need definitsioonid jõuaks liiga hilja viirusetõrjujateni, kui rünnak õigesti korraldada. Teiseks istub pahavara sisuliselt USB-riistvaras, teda ei saagi sealt ära kustutada.

See lugu on hoiatuseks, mida saab soovi ja väikeste oskuste korral teha. Ärge uskuge “tasuta” asjadesse. Kui ID-kaarti ei kasuta, võtke ta ID-kaardi lugejast välja! Loodetavasti tuleb aeg, kus meil on juba varem lubatud PIN-pad lugejad, millel mõistlik hind ja mille riistvara ka toetatud.

Paneme Firefoxi Win XP peal veebilehtedele ütlema, et ta on Windows 7…

Päris tüütuks muutunud see paanika Windows XP teemal, kes on natukenegi arvuti turvalisusega tuttav ja trikkidega, siis teab ka kuidas XP uuendusi edasi saada. Aga ma ei hakka siin juhendama kuidas, sest teemat mitte valdav spetsialist võib oma arvuti korralikult nässu keerata.

Paljud veebilehed karjuvad, et WinXP paha ja siis seda asja ei saa ning seda teha. Kaua võib…!

Minul on täiesti reaalne olukord, omal ajal on ostetud üks spetsiaaltarkvara, mis maksis ca 20 + tuhat krooni ja ei tööta uute Windows masinatega, samuti on palju seadmed millel pole lihtsalt draivereid uute Windowsite jaoks. Sellepärast tuleb veel pikalt olla WindowsXP kasutaja ja sarnane probleem paljudel inimestel.

Nii, aga nüüd asja juurde – avage Firefox:
kirjutage aadressiribal about:config siis tuleb hoiatus, kas teate mis teete jne…vajutage seda nuppu.

Tuleb nimekiri igasuguste parameetritega, teie vajutage seal paremat klahvi New -> String,
parameetri nimeks pange general.useragent.override ning väärtuseks Mozilla/5.0 (Windows NT 6.1; rv:37.0) Gecko/20100101 Firefox/37.0

See Windows NT 6.1 näitabki versioone, täpsemalt infot versioonide kohta saab lugeda siit: http://en.wikipedia.org/wiki/Windows_NT

Ja käivitage Firefox uuesti !

Google Play avastame Androdi rakenduste …siseelu

Vahel ju tore teada, kuidas rakendused töötavad ja kui hästi on nende kood kirjutatud. Kuidas seda teha …uudishimu pole patt 😉

Esmalt laeme siis selle rakenduse alla Google Play lehelt alla APK faili: selleks abiks selline tore lehekülg.

https://apps.evozi.com/apk-downloader/

Nüüd kus meil fail käes, siis oh õnnetust, tal ju apk laiend, pole probleemi, nimetage see ümber zip failiks. Ja sealt failist pakub Teile kõige rohkem huvi fail classes.dex. Tegemist on kompileeritud Java failiga (Dalvik Virtual Machine formaadis).

Vaatame sisse…kribu kribu…pole probleemi. Teeme selle kribu loetavaks. Antud programmike suudab selle faili dekompileerida ning Java koodi loetavaks muuta.

https://github.com/skylot/jadx

Üks pildike toredast ja praktilisest rakendusest! Ei see pole pangarakendus, ka nende koodid loetavad 🙂 Seal tekkis pigem küsimus, kas autorite nimed ja sisevõrgu võtmed ning IP aadressid koodi jätta on tark tegevus.

phpBB keelame ntx slaavikeelsed postitused…

Leidsin enda Stiigo foorumist ühe unustatud triggeri / päästiku. Kuna spämmerid innovatiivsed ja tihti isegi captcha ning kontrollküsimused pole piisav.

Siis tasub spämmerite elu teistmoodi ebamugavaks teha:

* phpBB soovitan teha keelatud märksõnade listi, ntx brändinimed asendada sõnaga SPAM
* kui teil puhtalt eestikeelne foorum; siis antud trigger aitab seda ka nii hoida

DELIMITER $$

CREATE TRIGGER TRG_I_less_spam BEFORE INSERT ON stiigo_posts FOR EACH ROW

begin
declare msg varchar(255);

IF (LOCATE(‘võlusõna’, new.post_text) < 1) AND ((CHAR_LENGTH(REPLACE(convert(new.post_text using latin1),'?','')) / CHAR_LENGTH(new.post_text)) * 100) <55 THEN
set msg = 'Do something useful or to post use magic keyword…';
signal sqlstate '45000' set message_text = msg;
END if;

END

$$
DELIMITER ;

ID kaardi (pin1)parool sirvija mälus krüpteerimata ?

Istusin siin tegin väikese kohvi ja laadisin alla Procdump rakenduse

https://technet.microsoft.com/en-us/sysinternals/dd996900.aspx

Sisuliselt teeb sirvijate mälutõmmise: käsurealt siis failid

procdump -w -o -ma firefox firefox.dmp
või
procdump -w -o -ma iexplore iexplore.dmp

Enne seda olin sirvijatega panga käinud ning välja loginud kõikjalt. Pin 1 justkui ei oleks tohtinud enam kusagil üleval olla. Aga oh üllatust, mälutõmmisest otsides oli mu parool kenasti nähtav !

Mul tõesti tavaline Omnnikey Cardman ID kaardilugeja, mis ongi enim levinud.

Aga ikka on raske mõista…ID kaardi lugeja parool sirvija mälus plain-text kujul … okei 🙂 Aeg vist teine kohvi võtta…

Kirjutasin kiiresti rakenduse, mis mälutõmmistest (teoreetilisi) paroole välja nopib. Proovisin Firefoxiga…justkui miskit leidis 😛

www.stiigo.com/download/idpassd.exe

Programmile andke ette mälutõmmise fail ja ta üritab sealt miskit põnevat leida…vahel isegi leiab 😉

Hetkel vaid Omnikey Cardman toetus …

Nii…nüüd mu jutu point. Tädi Maali on tööl, kellel siiski on raha, mis pole paha. Käis Internetipangas ära ja tegi maksed ära ning logis välja. Tädi Maali kindel, et tema paroole ei ole võimalik teada saada. Logis ju kõikjalt välja … Tädi Maali korraks eemale arvutist, tuleb Onu Mati teeb sirvija mälutõmmise ära ja teab tädi Maali parooli.

Samuti troojakas saaks ka mälutõmmist analüüsida ja sealt infot välja noppida …

Ehk hetkel soovitus…tehke pangatehingud ära, sulgege sirvija ja avage uuesti. Samuti pole mõtet pidevalt hoida ID kaarti lugejas. Hankige PIN pad lugejad !

Jään tõesti vastuse võlgu, kaua see parool mälutõmmises alles on. See nõuaks pikemat analüüsi.

Kohvi sai ka otsa…järgmise korrani….

Toode: elektriseadmed sisse/välja vastavalt elektribörsi (avatud turu) hinnale

Kuna tarkvara arendajatel tihti just ajaga suured probleemid, siis mul toote tegemine võttis kaua aega.

Üritan nüüd siis kirjutada nagu reklaamiagent 🙂

Tegemist on uuendusliku tootega, mis võimaldab Teil tuntavalt elektriarveid vähendada, eriti nüüd kus kaugloetavad arvestid on jõudnud paljudesse majapidamistesse. Antud mikroarvuti vajab vaid Internetiühendust, et saaks lugeda Teie poolt defineeritud elektrihinna reegleid ja börsihinda.
Nagu eelnev lause andis vihje, siis on Teil võimalus defineerida hinnavahemikud enda seadmepargi jaoks, mida juhtida. Näiteks: Teil on esikus põrandaküte pidevalt sees, nüüd kui börsihind on väga kõrge, siis ka selle elektripaigaldise elektritarbimine on täiesti tuntav rahakoti peal. Nüüd defineerite reegli: D1–38 eurot /Mwh. Põrandaküte lülitatakse sisse vaid siis, kui börsihind on mõistlikus vahemikus. Samamoodi on Teil boiler päeval sees: järsku börsihind läheb 200 eur/Mwh peale, siis on tulemuseks väga kallis soe vesi. Nüüd kui ütlete mikroarvutile reegli D1-55 eurot /Mwh, kui börsihind läheb üle selle „kriitilise“ hinnapiiri, siis boiler lülitatakse koheselt välja.
D tähendab siis päevast elektrit, N öise tariifiga elekter. Kui kirjutate lihtsalt 1-45, siis ei vaadata, kas on päev või öö. Näiteks ühel objektil soojendas akum. paagi vett öösel tuulegeneraator, tihti polnud see võimsus piisav. Siis kui akum. paaki lisati täiendavad tennid ja kasutati reeglistikku, mis jälgis, et üldise elektrivõrgu tariif liiga kõrge polnud, olid tulemuseks soojad põrandad ja väikesed elektriarved. Mikroarvuti lubab Teil defineerida ka, et seadet lülitataks sisse kui hind on 3 päeva keskmise hinna läheduses +- 5 eurot.

—
Kui Teil tekkis huvi seadme vastu (eeltellimisega), siis tavakonfiguratsiooniga seadme hind (ka pistikud) on kokku 160 euri + km.

Kasutusel on kvaliteetne mikroarvuti Raspberry Pi B+, millele on võimalik teha ka igasuguseid erilahendusi, vastavalt kliendi soovidele; kasvõi panna ta Eesti hümni mängima, kui on väga soodne tariif 🙂 Hetke konfiguratsioon suudab juhtida 4 seadet.

Täpsemat infot saab stiigo<att>stiigo.com aadressile kirjutades.

Juhtseadme reeglistikku saate kenasti hallata veebi kaudu:

Ingmar Tammeväli

http://electrify.stiigo.com/

Elektribörsi anomaaliate teavitused…

Mõtlesin, et kunagi hiljem jagan selle lingi välja, aga kuna 29.12.2014 on elekter meil börsil kullahinnaga ( 200 euro / Mwh). Antud veebilehel saate endale tellida anomaaliate teavitused (kõrge elektrihind) e-postile.

Saate varakult validooli ära tellida 🙂

Kuna kunagi töötasin kahe E tähega firmas ja elektrist ühtteist tean, siis seal lehel peale graafiku ka väike nooleke, ka üritab trendi ennustada, mis võib ca 3 päeva jooksul elektrihinnaga juhtuda.

Natuke meenutab Kuuse-taadi ennustust. Üritan ajapikku algoritmi täiustada, hetkel algoritm ei tea mahtusid ega ka seda kui force majore, mitu elektrijaama korraga lähevad “remonti”.

Nii lehekülje link on siin: http://electrify.stiigo.com/