Kaugtöö imeline asi, aga nii kättesaamatu…

Miks sellise postituse tegin ? Ennekõike selletõttu, et järjest rohkem arusaamatu, miks peavad ntx programmeerijad olema füüsiliselt kontorites ja selgub enamik inimesi ei mõista seda (ka programmeerijad ise).

Kuna IT tööpakkumisi vaadates selgus, et Eesti koosneb vaid kahest linnast Tallinn ja Tartu ning minul plaan kolida kenasse tervislikku looduskeskkonda (ei ole Tallinn ega Tartu), siis ainus võimalik valik on kaugtöö.

Panin CV üles ja peaks mainima, selle näitel hea tudengile 1 ja 0 loogikat seletada. Kui paned tööpakkumise üles ilma kaugtöö punktita on kõvasti pakkumisi (nivoo=1), siis paned soovin kaugtööd (nivoo=0, Z olek).

Purustame müüte…

Kui inimene kodus, siis ta muutub laisaks ja vaatab telekat, magab ning tegeleb kõige muuga kui tööga või üldse pole kodus.

Juhul kui inimesel pole enesedistsipliini kodus, siis ärge lootke, et tal seda ka kontoris.

Isiklikult olin kaugtöö peal ja arendasin Eesti Energia nö nüüd seda “vana süsteemi” 6 aastat ning kõik sujus. Kaugtöö puhul pigem tekkis probleem, et tegid rohkem tööd kui 8h !! Sest võtsid ikka mõnikord läpaka õhtul põlvede peale ning parandasid erinevaid probleeme ja arendasid uusi asju.

Kaugtöö puhul ei tohiks selles mõttes tõesti ajalist piirangut seada, sest ntx mina käisin lõunati trennis ja siis õhtul arendasin tööasju sellevõrra kauem, aga enesetunne oli super. Antud töövormi puhul lihtsalt tuleb olla pidevalt kättesaadav (mobiil / Skype).

Jah tõesti täiesti algajate puhul oleks vaja, et enne katseaja lõppu ta töötaks kontoris. St harjuks distsipliiniga ja natuke õpiks asju juurde vanemprogrammeerijate käest.

Kuidas teada, kas programmeerija ka tööd teeb (kaugtöö) ?

Selleks olemas tähtajad + SVN, kui ikka miskit ei tule, järelikult miskit ka ei toimu. Saate isegi diff abil vaadata, mida tehtud, palju jne. Jah tõesti mõned kontoripäevad ei tapa st tuled ja tutvud mingi uue keeruka süsteemiga mida vaja muuta, aga selleks ei pea igapäev kohal käima. Tegelikkuses ongi selleks ka koosolekud, üks konstruktiivne koosolek iga 2-3 nädala tagant on täiesti piisav, et koostöö sujuks 100%.

Ka Skype abil saab kenasti koosolekuid pidaga !

Esja teeb ebameeldivalt irooniliseks see, et nüüd arendatakse EstWin kiiret internetti küladesse, asjal nagu reaalselt väljundit pole. Tädi Maali ei hakka seda kasutama ja üldse efektiivselt seda ei kasutata. 4G pole ka enam mägede taga.

Regionaalpoliitiliselt muretsetakse ja on ka põhjust, et külad muutuvad aina tühjemaks ja kõik inimesed liigivad ala Tartusse / Tallinnasse. Eesti Nokia võiks olla KAUGTÖÖ, inimesed ei peaks enam enda küladest ära kolima ameti tõttu.

Ka mõtlen tööandja seisukohalt, kas tõesti kallite kontoripindade üürimine on niivõrd mõttekas tegevus ? Kaugtöö puhul ka ökoloogiline jalajälg palju väiksem, sest paljud autosõidud jäävad tegemata !

Mida peaksime tegema, et meist saaks KAUGTÖÖ musternäide maailmas ?

Hetkel olengi keeruliste valikute ees:

  • jätta kolimata
  • kolida ja otsida uus kohalik amet (ntx hernehirmutiste tuunija)
  • või leidub haruldane firma, kes hindab kaugtööd, kui tänapäevast innovatiivset töövormi ning usaldab minu pikaajalist kogemusi.

    Teeksin meeledi Teiega koostööd ! ingmar<att>planet.ee

14 kommentaari to “Kaugtöö imeline asi, aga nii kättesaamatu…”

  1. Urmo Says:

    Jutuga täiesti nõus (enda näitel). Ise teen pooled päevad kodus ja pooled päevad istun kontoris, et ka need inimesed saaksid probleemidest pajatada, kes ilma silma vaatamata probleemidest ei räägiks. Kogemus näitab, et kodus olemise päevad on tigedamad progemise päevad. Segavaid faktoreid on vähem – mõtlen inimesi 🙂

    Üks variant ongi ülemusel jälgida inimest kuidas ta tööd teeb kontoris ja hiljem on siis selle üle kas produktiivsus kannatab või mitte. 100% eemalviibimist ma ei pooldaks.

    • tingmarprog Says:

      Täpselt nii ongi, ilma liialdamata võin öelda looduse keskel enda uues elukohas olin 40% efektiivsem. Puudusid tirisevad telefonid, keegi ei jooksnud ringi, ei segatud mõttetute asjadega. Lihtsalt süvenesid 100% töötegemisse.

      Nüüd ongi küsimus, kuidas see sõnum tööandjateni viia ?

  2. Maire Says:

    Tööandja võiks tutvuda mõne uuringuga, mis müüte kummutab. Näiteks see:
    http://www.smartwork.ee/images/files/Bakalaureusetöö_Maire%20Forsel.PDF
    🙂

  3. Mehike Says:

    Põhimõtteliselt olen nõus sellega, et suurem osa kaugtöö lubamise pelgajatest on mõttestambis, et kohalolek võrdub automaatselt produktiivsusega. Mis muidugi nii ei ole.

    Samas aga on minu arvates olemas vähemalt üks kategooria inimesi, kes ei pruugi kaugtöö puhul kontoriga võrdset panust saavutada. Jutt siis meestest, kel päeval kodus kõrval naine ja väikesed (0-3a) lapsed. Olen ise paari osaliselt kaugtöötava sõbra juures näinud, kuidas kodused sekeldused on neil suures osas päeva jooksul tööle keskendumise väga raskeks teinud (mis nende sõnul ei olnud kuidagi erandlik). On muidugi perekondi, kus mees piisavalt kindlameelne ja naisel ka nupp nokib ning ta tõesti ei tülita ise ja hoiab lapsed ka töö ajal eemal – kuid kahjuks alati see nii ei ole. Ega see pole ka normaalne lahendus, kui siis mees pärast seda kõike kadunud aega öötundideni tasa teeb ja laste tõttu vältimatu varase tõusmisega seoses kroonilist unevõlga tekitab. Sellises seisus on parimast tahtest hoolimata apsakad garanteeritud.

    Nii et sellises olukorras inimeste puhul ma vist mõtleksin pikemalt enne kaugtööle lubamist (kui oleksin ise ülemus 🙂 ). Ei midagi isiklikku, kui juhtumisi kuulud kõnealusesse gruppi – eks muidugi iga juhtum ole erinev ja liigselt üldistama ma ei kipu.

  4. Maire Says:

    Mulle tuli selle blogiomaniku mure nii tuttav ette, sellepärast ka oma uuringu siia panin. Nagu aru saan, on tegemist just sellise inimesega, kes kodus töötades oleks efektiivsem, nii et naiste-laste probleemi ei paista siin olevat 🙂 Ise kolisin lausa saarele, mitte lihtsalt maale ja tänane tööandja ei asu isegi Eestis. Ometi teen jooksvat raamatupidamist ja saan kõik dokumendid õigeaegselt kätte ja töö tehtud. It-alane töö on hoopis lihtsam kodust teha kui suure firma raamatupidamine ja finantsjuhtimine, kuna eeldatavasti ei sõltu töö õigeaegselt postitatud algdokumentidest. Nii, et mina ei näe küll mingit põhjust, miks ta ei võiks kodus töötada ja kusagil metsas elada, peaasi, et internet ladusalt toimiks.

    • tingmarprog Says:

      Ma julgen arvata, et esiteks kaoks koheselt see puudujate IT meeste jutt meediast ära, kui kaugtööd hakataks austama ka tööandjate poolt. Teiseks paneks vähemalt 15-20% inimesi linnast jooksu, sest linnaelu on ikka linnaelu. See laste teema ka nagu pigem müüt, et nad häirivad ja ei lase keskenduda, mul ronisid nad kukil ja minu keskendumist nad ei seganud.
      Keskendumisele pigem mõjus fataalselt kontoris helisevad telefonid või keegi kõva häälega lobises, kellegil oma muusika ja üldse kogu see kontor mõjus ahistavalt.

      Imelik, et meedias kirjutatakse igasugusest jamast, kuid ei tõstatata reaalselt diskussiooni, miks meil kaugtöö nii vähe levinud ja siis üritame uhkeldada, et olema väga innovatiivne riik. Ei ole ju. Meedia peaks sõnumit levitama.

      Tööandjad jäänud kinni mingisse stampmõtlemisse, et kontoris töötajad on korralik, kordan veelkord ei ole. Kaugtööga pigem tekib töötajal vastutuse tunne.

      Kellele need valguskaablid ja 4G tehakse, tädi Maali ja onu Ott ei saa sellest aru ning neil pole seda vaja ning nii muutubki see projekt läbi kukkunuks. Minu sõnum on, kui kaugtööd võetaks normaalse nähtusena, siis on täiesti reaalne, et küladesse tekib tagasi jälle elu ning kordades vähem stressis töötajaid, kelle efektiivsus on kehv.

      Aga noh, kahjuks see blogipostitus ehk kellegil natuke avas silmi, kuid mingi reaalselt muutust ta kaasa ei too: eks Eesti ikka jääb koosnema vaid Tartust ja Tallinnast

      • Mehike Says:

        See laste teema ka nagu pigem müüt, et nad häirivad ja ei lase keskenduda, mul ronisid nad kukil ja minu keskendumist nad ei seganud.

        Ära nüüd nii ka päris ütle – ma ei rääkinud ju sellest teoreetiliselt, vaid ise oma silmaga nähtud asjade ja kuuldud kurtmiste põhjal. Üks sõber oli sel perioodil (töö seisukohalt) lausa õnnelik, kui sai põhjust kontorisse minna, sest muidu töö tõesti takerdus tõsiselt.

        Kui sinul sellist probleemi polnud, siis suurepärane. Ma ju ütlesin kohe, et ei hakka üldistama, aga ega ma oma silmaga nähtut täielikult eirata ka ei saa. Eks see sõltub kõik enda järeleandlikkuse astmest, naisest, elamise suurusest jms.

        Ja veelkord: kaugtöö kui sellise osas olen muidu sinu seisukohtadega täielikult nõus.

      • tingmarprog Says:

        Kaugtöö võiks olla üks võimalustest, kui keegi tõesti ei suuda kodus töötada või elab lähedal, loomulikult kontor tema valik.

        Ma olen rääkinud paljude IT firmade tegelastega ning mitte keegi ei ole suutnud adekvaatselt ära põhjendada, miks peab programmeerija kontoris passima. On öeldud lause, et inimene peab olema pidevalt kättesaadav. Kui inimene on Skypes ja telefon käe kõrval, kas ta siis justkui kadunud. Räägitakse, et näost näkku suhtlus parem. Olen nõus, aga selles kord nädalas asjalik koosolek. Pigem on usaldamatuse teema, kui tööandjad ei usalda töötajaid, samas kui töötajat ei usaldata, kuidas siis saab rääkida ka efektiivsest koostööst.

        Soovitan teha cv keskustes uuringut, palju kaugtööd pakutakse, ütleme nii, et masendav on veel hästi öeldud 😉 Ei oskagi öelda, mida peaks tegema, et tööandjate suhtumine muutuks.

      • Mehike Says:

        Isegi mitte usaldamatuses pole vist niivõrd asi, kui et lihtsalt ei taheta (näilist) kontrolli käest anda. Manageri tool muutub kõikuvaks, kui inimesed saavad ka igal pool laiali olles asjad aetud ja tööd tehtud ning tema kupja-funktsiooni järele vajadust nagu polegi.

  5. Kadri Seeder Says:

    Millegi pärast on tänases töömaailmas selgelt alahinnatud inimeste terve mõistus ja võime otsustada, kus ja mis ajal mingit tööd kõige otstarbekam teha on. Ma ikka tahaks uskuda, et kui enamus saab aru, millal on mõtet suusad alla panna, saab ta ka aru, millal on mõttekas kontorisse minna, millal kliendi juurde ja milliseid tööülesandeid saab kodust lahkumata täita.

  6. Anu Says:

    Asi on lihtsalt selles, et meie ülemused on enamuses kasvanud nõukogude võimu viljastavates tingimustes ja teatavasti oli siis peamine selline lähenemine, et ilma kontrollita ei toimu midagi. Minu ülemus teatas mulle kõiketeadvalt, kui talle ütlesin, et mul on kodus oma kontor kõige vajalikuga, et teda ei huvita, mis mul kodus on, sest kodu ei ole töötamiseks. Mida sellisele inimesele vastata? Olin seal projektijuhina tööl ja minu juhtida oli üks konkreetne projekt, aga pidin istuma kontoris. Pean ütlema, et ühe päevaga olid mul närvid läbi kohvitamisest, klatši kuulamisest ja paigal istumisest. Terve päev surfasin internetis ja vestlesin sõpradega, sest hetkel ei olnud lihtsalt midagi muud teha. Et jääda mõistuse juurde, tulin sealt lõpuks ära ja toimetan edasi kodus. Kõige enam sobib mulle selle juures asjaolu, et võin oma tööd teha siis, kui mulle meeldib ja sobib, mitte raiskama oma aega kontoris istumisega.

    • tingmarprog Says:

      Aga reaalne tõde see, et kontrollimine kui selline vähendab tugevasti tööviljakust. Mulle ntx näitab kontrollimine, et mind ei usaldata. IT maailmas on väga lihtne nagu blogis ka kirjutasin SVN (diff) / track’is probleemide lahendamine ja see on nähtav. Kui tõesti kontrollimise vajadus võib hommikust õhtuni sinu diffe uurida. Kui ma Eesti Energia “vana süsteemi” arendaja olin, siis seal väikefirmas, kes seda arendas andis mulle täiesti vabad käed. Lihtsalt öeldi, vaja sellist asja, vaja selleks kuupäevaks ja asi oli tehtud, kusjuures olin siis kodukontoris. Aeg-ajalt raporteerisin, kaugel asjad on, kuidas ajaliselt on. Ja kõik toimis 100%.

      Kui võtan, et uus elukoht värskes õhus vaikus rahu versus umbne kontor, kus progejad nagu mikihiired ühte karpi topitud. Miki-hiir on sellest, et üritatakse privaatsust sellega saavutada, kui pannakse oma muusika mängima ja klapid peas.

      Huvitav, mida peaks tegema, et kaoks see kontrollimise mentatileet ja hakataks töötajat usaldama ning tema oskusi?

  7. Agris Says:

    Olen nüüd 3 kuud kodutööl ja nö tõeliselt kaugtööl samuti, sest kliendid on Baltikumist kuni Uus-Meremaani. Alguses pelgasin ka oma võime üle kodus keskenduda, aga kui reaalne töö ja tähtaeg ees, siis pole mingit probleemi. Pigem ongi just see probleem, et tööpäevad venivad palju pikemaks, kui kontoriuksest saad kogu aeg sisse käia :).
    Nutune on aga see, et keset Viimsit pean istuma mingi hädise vaskkaabli otsas, sest a) Elion ega Elisa ei viitsi/taha/suuda/oska siin normaalset ühendust juhtmega vedada ning b) üllatus-üllatus, EMT 4G/3,5G/3G levi puudub… Mis külateed, mis maalid, kui ma riigi rikkamas vallas ei saa kiiret netti omale majja muidu, kui vean ise 1,5 km valguskaablit 😦

    • tingmarprog Says:

      Tööandjad saatsid mind kurke kuu peale müüma, kui küsisin, et kuna mu elukoht muutub, kas kaugtöö võimalik. Tänapäeval valged (IT) inimesed kasutavad kaugtööd – oleks aeg suurte kogemustega IT inimesi juba usaldada. Kaugtöö ainus võimalus ongi, pead ise eraettevõtlusesse tulema. Samas paras iroonia kuulata, kui kurdetakse pole IT mehi…miks ma pean enda ilusa elukoha töökohale ohverdama või tekitama meeletud lisakulu transpordile.

      Muideks soovitan ka Tele2 netti proovida, ma natuke teises osas Eestis, ei suutnud Elisa, EMT mulle 3G ühendust pakkuda. Tehti üllatunud nägu, et pole võimalik. Siis mõtlesin, et proovin Tele2 netti ja oh üllatust täiesti toimib. Võta ka USB kaabli pikendus ja nö pane see pulk akna juurde; otsi kohta, kus parim levi (3m USB võimendiga kaabel annab mänguruumi).

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s


%d bloggers like this: