HansaRaama kuulutas välja tarkvara sundmüügi
Hirmuga loen selliseid artikleid, aina rohkem läheb teema poole, mida kajastasin artiklis “Tarkvaraarenduse surm”. Et kuna keegi enam osta ei taha, siis üritatakse vanu kliente aina rohkem endaga siduda ning neid peedistada.
Tarkvaras on tõesti nii, et tugiteenused lõppevad mingi aja jooksul. Ehk tootega kaasa ostad suppordi mingiks ajaks ning saad veaparandusi ja muid lisasid. Mõneti ennenägematu suhtumine – kas ajakirjanduslik ülepaisutamine või ongi (truu)klient seebiks ärimudel, kui müük enam ei suju ?
HansaRaama OÜ saatis eelmise aasta septembri lõpus oma klientidele kirja, et praegune versioon HansaRaama 4.3. kasutusõigus lõpeb 30. septembril 2009.
HW HansaRaama on asja selgitamisel klientidele viidanud võlaõigusseaduse 374. paragrahvile, mille kohaselt võib kumbki lepingupool tähtajatu litsentsilepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt ühe aasta.
Mina, kui klient ostan tarkvara, siis minu valida, kas ostan uuendusi või mitte ! Kui asi töötab, ei ole ma sunnitud tarkvara uuema vastu vahetama.
Lõpetuseks aeg küsida, kas aeg turule tuua Open Source majandustarkvara…(OS ei ole alati paha).
Ingmar Tammeväli 
jaanuar 23, 2009, 17:02 |
Ja kui see arendus neil siis ka õnnestuks. Paraku on nii, et 4.3-l käib automaatne tekstikoopia elik varukoopia tegemine nagu ise tahab.
5.X puhul aga pole enam võimalust maksekorraldusi eksportida muidu, kui eraldi mooduli ostmisel. Selle viimase “ärimudeli” õnnestumist näitab see, et tervest 1 kunde olla selle ostnud.
Ja üldse tahaks selle baasist ise suvalisi päringuid teha – vigade otsimiseks asendamatu meetod.
jaanuar 23, 2009, 17:08 |
Pole ise seda toodet kasutanud, aga juba lugeda selliseid viiteid seadustele tekitas minus küsimusi ? Varem arvasin tunnen ärimudeleid, aga paistab, et mitte 😉
Kas selle toote andmebaas vähemalt kliendi juures ? Hakka või inimestele formaatide portimise rakendusi tegema, et ühest formaadist teise jne…
jaanuar 23, 2009, 17:50 |
On. Aga miskiks läbuks krüptitud ja KÕIK ÜHES FAILIS.
jeee
jaanuar 23, 2009, 17:59 |
Variant A) kas pakitud B) enda binaarne formaat C) tõesti mingi oma krüpto…tegelikkuses normaalses tarkvaras ei pea tegema “reverse engineerinut” tegema. Andmete eksport/import peaks lihtsalt käima (kasvõi raw xml formaati).
Kordan endal puuduvad kogemused selle tarkvaraga, aga millest alles nüüd kisa tuli (kas sundost/hinnatõus oli ajendiks)?
jaanuar 23, 2009, 19:40 |
Kui mina ilmale tulin, oli maailm juba olemas.
http://vabavara.net/index.php?kategooria=150
http://www.portablefreeware.com/?sc=147
jaanuar 23, 2009, 20:42 |
C
jaanuar 23, 2009, 20:51 |
…no siis tuleb kohalike reverse-engineering poiste poole pöörduda, et vajadusel teise toote peale saaks üle minna… Aga olen viisakalt öeldes üllatunud, kuidas raha üritatakse teenida.
jaanuar 23, 2009, 20:50 |
Kas need linkidel toodud proged ka millekski peale rahaliigutamise sobivad?
Näiteks tootmine, müük laost, hinnapakkumiste tegemine, eri hinnakirjad eri klientidele jne.
jaanuar 23, 2009, 21:07 |
Seda teab vist ainult Paawo. Ma aasta tagasi mõtlesin juba teha vabavaralise tarkvara, aga keegi ei suutnud ülesannet püstitada. Enamasti olen kõik projektid lõpuni viinud: “programmeerija amet on haigus, mis lõppeb järgmise programmiga” 🙂
Kui tuleks vähemalt 2-3 korralikku ülesande püstitust/nõudmised aadressile (ingmar.tammevali@gmail.com), siis võtaksin teema uuesti üles.
jaanuar 23, 2009, 21:27 |
Vastus nonde linkide taga olevate programmide kohta – palju-palju haledamad kui HansaRaama. Raske uskuda, et keegi viitsiks taoliste võimalustega proge tasuta valmis kribada.
Ning jah – ülesande püstitus.
Olin kunagi ühes asutuses elektroonik. Hoidsin arvuteid ja muud elektroonikat käigus. Kuna tööd palju polnud, läks sujuvalt osaliselt raamatupidamiseks üle. Nende kogemustega suutsin programmeerijale juba mingil tasemel selgeks teha, mida vaja on. Kusjuures seetõttu, et ma ise kah programmeerimises mitte tumba ei olnud, oli meie koostöö progejaga tunduvalt viljakam, kui oleks olnud suvalise raamatupidaja ja progeja oma.
Jutu mõte – ülesande püstitus tuleb kah ise teha. Selleks peab asja sees olema.
On üks (mu meelest) hüva omamaine rmtp programm – SAF. Ainus viga on, et valdav enamus ei suuda kunagi kõiki tema võimalusi kasutama õppida. Hansaraama on “tumbamale” kasutajale.
jaanuar 23, 2009, 21:54 |
Asi pole viitsimises pigem eksperimendis, millega alustaksin, mitu programmeerijat kampa Eestis saaks. Meil opensource maania, testiks piirid ära. Öeldakse – hullumajas on alati olemas hull, kes kõikidest hulludest on kõige hull[u/e]m 😉
Sellist süsteemi alustatakse nii, keegi teeb basic ülesande. Ehitakse basic peale, siis ülesande püstitaja ise ka testib, vajadusel ka parandab.
Probleem ongi selles, keegi ei julge riskida, minu arvates igati väärt eksperiment…küsimus vaid, mis tehnoloogia aluseks võtta. Kliendid pole veebimaaniaga kaasa läinud, ikka eelistatakse desktop rakendusi? Linuxi meil peal pole vist ühtegi raamatupidamistarkvara ?
Võib-olla tõesti 14 aastat hommikust õhtuni koodis olemist ajudele hakanud 😉
jaanuar 23, 2009, 22:02 |
Ma tõin välja need lingid mõttega, et juba eksisteerivad projektid ja nende taga on arendajad, kellega ühendust võtta ja selgitada neile, miks nende loome pole HansaRaama funktsionaalsuseni küündinud – võibolla ka ise aidata neil siis need puuduvad lülid ära täita. Ei tasu olla nii naiivne ja arvata, et keegi nüüd tänu sellele blogipostitusele kirjutaks nüüd kõik need aastad tarkvaraarendust vabavara litsensi all ümber.
jaanuar 23, 2009, 23:29 |
Heh, vaatan sul on Delphi blog. Võta siis Delphiga tehtud raamatupidamistarkvara – näiteks Merit Aktiva on tehtud Delphis [olin ise paar aastat selle arendaja]
jaanuar 24, 2009, 00:18 |
Delphi oli pikka aega the king of UI. Kuniks Borland munema hakkas, selle asemel, et stabiilsust saavutada, üritati Delphi .Net põhiseks ajada. Siis tuli see .Net hullus peale, paljud pordivad nüüd .NET peale asju.
Pigem said natuke valesti aru… võin ka asmis teha. Tahaksin näha, kas Eestis oleks võimalik arendada tugevat raamatupidamistarkvara opensource stiilis ja meeskonda komplekteerida. Eksperiment…kas meie progejad veaksid välja suuremat projekti.
Samas Javas ei tahaks teha…põhjus maailma lihtsam…asi on uimane ja jääb ka uimaseks. Raamatupidamisega alati see teema aruanded, aruanded ja veelkord aruanded. Javas vahendeid kõvasti… C maailmas mitte eriti. Delphis on ka, aga enamasti tuleb need osta. Kuna vabavara eeldab ka head aruande “mootorit”, mis ei maksa…siis kohe esimene probleem. Rakendus peaks töötama nii windowsis, kui ka linuxis… Html kujul aruandeid teha pole just nagu õige ja hiljem neid pdf konverteerida ! Vahepeal mõtlesin, et Freepascalis asi ära teha, siis olemas desktop edition macile, linuxile ja windowsile…
Aga teisi (Napoleoni stiilis) progejaid tiimi saada…mjah…ideed head asjad, aga nende rakendamine pole tihti reaalne
jaanuar 26, 2009, 00:56 |
[…] reedel HansaRaama taatumist oma vanem atarkvara versiooni kasutajatele. Sellel teemal võttis sõna Ingmar Tammeväli ja minut.ee viitas […]
jaanuar 26, 2009, 07:50 |
hansaraama baas on nende oma formaat, aga sellest tehtud “tekstikoopia” on puhas tekstifail – ja selle võib vabalt ühest masinast eksportida ja teise hansaraamasse importida, st tõepoolest on andmebaasi 1:1 eksport, kasutajakontod, seadistused jms kaasa arvatud (ohjah, selle tekstikoopiaga on saanud oluliselt rohkem kokku puututud kui tahaks… ainus võimalus baasi korrastada, kui keegi miski sodi kokku keeras ja seda imelike kannetega lappida ei tahtnud)
jaanuar 27, 2009, 19:03 |
Palun andke soovitusi vabavarale põhineva (või ka ükskõik millise) tarkvara osas:
Vajalik:
– ostureskontro e. osturaamat
– müügireskontro e. müügiraamat
– pearaamat
– töö üle interneti
– piiramatu arv kasutajaid
– piiramatu arv firmasid
– kõrgetasemeline andmete turvalisus
– ülikiire andmesisestus ilma hiirt kasutamata
– sõltumatu op. süsteemist
– võimalikult vähe kellasid ja vilesid
See oleks unistus.
jaanuar 28, 2009, 01:42 |
Ma ei tea, kas see sobib, samas backend seal Postgre
http://www.sql-ledger.org/cgi-bin/nav.pl?page=source/index.html&title=Download
Üldiselt tahaks panna antud OS projektile hääled sisse (nõudust oleks), aga selleks vaja mul ülesande püstitust… Mina olen oma ala asjatundja, mul vaja kampa teise ala asjatundjaid.
jaanuar 28, 2009, 13:54 |
Sobib ja ei sobi ka. Suund igatahes on õige!
Olen katsetanud mõnda muud üle neti programmi ka lisaks hansale, kuid kõigi puhul on pudelikaelaks olnud üle neti töötamise kiirus. Tegemist on siiski dokumentide mass-sisestamisega kus töö käib klahviklõbina saatel nagu supermarketi kassa.
Hansal on serverprogramm ja klientprogramm, mis vahetavad omavahel ainult hästi pisikest krüpteeritud infokogust. Graafilise ekraanipildi loob klientprogramm ja selle pidev uuendamine üle neti pole vajalik. Käib ainult parasjagu kuvatavate andmete uuendamine. Selle tõttu töötab Hansa üle neti väga kiiresti ning serveriks sobib täiesti keskpärane lauaarvuti ka.
Paljud üle interneti töötavad raamatupidamisprogrammid töötavad piltlikult browseri aknas ja lisaks andmetele uuendatakse ka pidevalt ekraanipilti. See sööb ära kogu internetiühenduse ressursi ja erksuse ning nõuab hoopis teisel tasemel serverarvutit, mis jõuaks seda seveerida:(
Kuhu võiksin saata sulle üleandepüstituse ja kas on kusagil netis mõni näidis-ülesandepüstitus, millest shnitti võiks võtta?
jaanuar 28, 2009, 15:45 |
Nüüd küsimus just kiiruses, desktop lahendus on kiirem, kui mistahes veebilahendus. Ntx kasvõi sisestuse kontroll. On killustunud vanakooli huumor…0.5 sekundit sündmus…järelikult pole J täht vaid C või P, 15 sekundit javascript, 15 minutit…järelikult java 🙂
Et kui teeksin, siis desktop lahendus, mis töötaks windowsil ja linuxil gnome’ga.
Kahjuks ei saa firmasiseseid ülesande püstitusi anda, aga üldiselt mõtle nii, et mida tahaksid, mida on vaja. Kirjelda ära, kuidas see vajadus toimib, ka arvutuslikult. Lihtne ladu, ostad midagi sisse, müüd midagi välja; mida seal kindlasti vaja. Mis peaks olema aruandes kajastatud.
Millist tüüpi päringuid vaja. Millised nõuded on sisestusvormile – millised väljad. Veel täiendavad kaupade liikumise loogikad, mida mina ei tea.
Ntx tootegruppide sisestus. Mida rohkem kirjeldust numbreid /pilte, sest lihtsam projekti alustada.
Et on palju projekte, kus olen pidanud olema veduriks ja hiljem hakanud see liikuma edasi.
Paljud küsivad, aga miks ma seda toodet ei vaata või ta tutvustust ei loe. Põhjust lihtne, inimene hakkab alateadvuses asju kopeerima ja sealt võib probleeme tekkida, dubleerid teise tarkvara vigu ja puudusi.
Kui tõsiselt laekub püstitus, võib tõesti Eesti OS raamatupidamistarkvarale aluse panna. Tean, et mul veel inimesi, kes liituks.
On siis kahte tüüpi inimesi:
– ülesande püstitajad ja ka testijad
– koodigurud
Juhul, kui mõte tõsine võid algse püstituse saata ingmar[punkt]tammevali[ätt]gmail[punkt]com
Ühe kuuga imesid ei tee, poole aastaga juba küll.
oktoober 22, 2009, 20:38 |
[…] Kui uut tarkvara ei osta, enam vana kasutada ei tohi ? […]