Archive for 31. jaan. 2009

Freeware/OS 3 lühikest foorumi postitust, mis garanteerivad, et keegi sind enam ei kuula

jaanuar 31, 2009

– teie toode on liialt aeglane (tsenseeritud sõnad) ja ma otsin uue
– olgu see viga kohe parandatud, kaua ma ootama pean
– miks pole minu featuret lisatud, kas (piip) te ei saa aru, kui vajalik see on

Inimesed peavad hakkama ükskord arusaama, et Freeware ja open source projektid tihti entusiastide poolt arendatavad tooted. Nende liikmed EI PEA midagi tegema, kui nad ei taha või pole aega.
Eriti iroonilised on minu silmis need inimesed, kes tulevad foorumisse haukuma ilma, et oleks kasvõi väikest donationit teinud. Kui lähtekoodiga projektid paranda ise, aga seda tihti ei osata.

Korralik foorumipostitus, mis ka tähelepanu tõmbab ning probleemiga tegelema paneb. Igasugust haukuva stiiliga postitust lihtsalt ingoreeritakse või üldse kustutatakse.

Tere…

Räägid ära väga väga detailselt oma mure, tood näited.

Lõppu

Tänan…
nimi
ala teie projekti suur fänn

See postituse stiili probleem pole üldsegit Eesti probleem, antud teema peaaegu kõikjal maailmas.

Advertisements

Feedreader 3.14 beta olemas

jaanuar 26, 2009

Sai nüüd jälle Feedreaderit (kernelit koodnimi: newsbrain) uuendatud,
ennekõike pisimuudatused ja rõhk kiirusele.

– ebameeldiv guid viga oli
– chunked downloadis oli probleeme
– enam kirjuta xml customtage baasi, mida FR tööks ei vaja (vähem IO’d)
– /debug parameeter ka…saab nüüd newsbrainErrors.txt failist vaadata, mille üle programm südames kurdab

ja veel mõned kalakesed, mille akvaariumist leidsin…

FR 3.14 beta

Soovitan kindlasti andmebaasist koopia teha – zip teeb baasi päris pisikeseks. Probleem selles, et võtsime kasutusele uue Firebird versiooni, mis muudab andmebaasistruktuure, hilisem downgrade muidu võimatu.

Head testimist…
– –

Kui uut tarkvara ei osta, enam vana kasutada ei tohi ?

jaanuar 23, 2009

HansaRaama kuulutas välja tarkvara sundmüügi

Hirmuga loen selliseid artikleid, aina rohkem läheb teema poole, mida kajastasin artiklis “Tarkvaraarenduse surm”. Et kuna keegi enam osta ei taha, siis üritatakse vanu kliente aina rohkem endaga siduda ning neid peedistada.

Tarkvaras on tõesti nii, et tugiteenused lõppevad mingi aja jooksul. Ehk tootega kaasa ostad suppordi mingiks ajaks ning saad veaparandusi ja muid lisasid. Mõneti ennenägematu suhtumine – kas ajakirjanduslik ülepaisutamine või ongi (truu)klient seebiks ärimudel, kui müük enam ei suju ?

HansaRaama OÜ saatis eelmise aasta septembri lõpus oma klientidele kirja, et praegune versioon HansaRaama 4.3. kasutusõigus lõpeb 30. septembril 2009.


HW HansaRaama on asja selgitamisel klientidele viidanud võlaõigusseaduse 374. paragrahvile, mille kohaselt võib kumbki lepingupool tähtajatu litsentsilepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt ühe aasta.

Mina, kui klient ostan tarkvara, siis minu valida, kas ostan uuendusi või mitte ! Kui asi töötab, ei ole ma sunnitud tarkvara uuema vastu vahetama.

Lõpetuseks aeg küsida, kas aeg turule tuua Open Source majandustarkvara…(OS ei ole alati paha).

Google Analytics + SSL =potensiaalne turvarisk ?

jaanuar 15, 2009

Vaatasin, et paljud e-riigi rakendused kasutavad rõõmsalt Google Analytics teenust. Tuttav koodirida:

var gaJsHost = ((“https:” == document.location.protocol) ? “https://ssl.” : “http://www.”);
document.write(unescape(“%3Cscript src='” + gaJsHost +
“google-analytics.com/ga.js’ type=’text/javascript’%3E%3C/script%3E”));

Tavaliselt ma seletan asju, nüüd küsiks ! Miks lingivad riigi rakendused, kus isikuandmed ja muud teenused, välismaise teenusepakkuja JS faile ? Arvan, et vastus oleks, Google ei kuritarvitaks veebilehe andmeid.

– Aga miks pangad ei lingi “suvalisi” faile enda rakendusse…

Google Analytics teenuse kasutamine pildi kujul ei tekitaks probleemi, samuti kui Google failid paikneks samal serveril.

Mis selles teoreetilises turvariskis nii erilist ?

Inimene ei märkagi, et midagi viltu on, sest veebileht mis seda kasutab töötab väga ilusasti. Isegi, kui inimene näeb taskbaril hüüumärki ei suvatse ta sellele tähelepanu pöörata, sest vigaseid JS lehti terve maailm täis.

Mis kõige toredam, (hack) asi töötab HTTPS’iga. Pole vaja mingi keerulist man-in-the-middle rünnakut teha.

Teades palju meil toredaid avatud Wifi ruutereid, mida saab konfida isegi naabrimees, on asja teostamine veelgi lihtsam. Siis olemas palju toredaid veebiteenuse pakkujaid, kuhu saab korraliku https serveri püsti panna ja ka sertifikaate millel 21 päevane kasutusaeg.

Teisel juhul tuleks kasutaja https veebilehel hoiatus “self-signed certificate”, isegi kui väline fail https kaudu.

Mina tegin demo lokaalseks testimiseks:
– selleks pange hosts faili read

127.0.0.1 google-analytics.com
127.0.0.1 http://www.google-analytics.com
127.0.0.1 ssl.google-analytics.com

Need võivadki sinna jääda, siis pole teil muret statistika kohta, mis teie kohta kogutakse.

Tegin ühe testrakenduse, et “probleemi oleks võimalik näha”. Trackers tegemist kodukootud http/https serveriga. Programmi käivitamisel võib Windowsi tulemüür küsida, kas lubame serveril töötada. Kui oled julge mees vastad jah (unblock) 😉 Lihtsalt, kui test-tarkvara teen, siis ma hoidun kasutaja arvuti seadete muutmisest ja üldse ei taha midagi kuhugi kirjutada !

Targemad, kes viitsivad https testida, peavad self-signed SSL serdi tegema. Programm kasutab: ca.key, server.crt,ca.crt. See self-signed tuleb ka Firefoxis exception listi panna ! IE’s Install Certificate ja certificate store “Trusted Root Certification Authorities”. Kõik testprogrammi failid,peavad ise asuma openssl/bin kataloogis. Kogu mäng Openssl abil.

Jah, kõlab ikka kõik teoreetiliselt, aga lokaalselt saaks troojakas täpselt samamoodi sekkuda SSL ühendusse…kus GA esindatud ja ei paikne leheküljega samas domeenis !

self signed certificate

Kes ei viitsi niipalju mässata ja on hosts faili ära muutnud, võtku näiteks leht veebisirvijas
http://www.ria.ee/

Mina muudan vaid html lehe päist, aga kujutage ette seda javascript hooki koos AJAX toetusega…pole eriti meeldiv.

Muideks otsige Adblock postitus minu lehelt üles. Adblock toimib hästi ka Google Analyticsi puhul.
Kui minu demo ei tööta, siis ongi enamasti Adblock peal 😉

Allpool siis pildid katsetustest, mis töötasid, nii http/https (kahjuks WordPress muutis pildid imelikuks) !

www.osale.ee

X-tee

www.eesti.ee

RIA

Kas e-riiki tehakse lihtsalt tegemise pärast ?

jaanuar 13, 2009

See küsimus, mind ammu vaevanud. Puudub ülevaade rahadest, mis on kulutatud e-riigi arendamiseks, sisuliselt oleme ikka ikkagit haledalt vähe saavutanud. Samuti kuidagi e-riigis puudub igasugune loogiline liigendus, ma ei saa ühest kohast nö “kõike” teha. Tihti lõppevad protsessid ikka sellega, et pean kusagil mingi paberi täitma. eesti.ee portaaliga üritatakse seda saavutada, kui üks aga – rääkisin tavakasutajatega nad ei oska asju sealt leida, liialt palju infot koos.

Minu postituse aluseks on teine postitus Eesti e-riigi portaal: koht, millest keegi suurt midagi ei tea

Loomulikult IT firmad rõõmustavad, kes ei rõõmustaks, kui raha tuleb. Aga, kui visioon on ebaselge või ainult selge neile, kes sellest räägivad, on probleem puudulikult lahendatud.

EL toetab Eesti e-riigi arendust miljardi krooniga

Datel: euromiljardit on eelkõige vaja Eestile

Vapper: euroraha eest infosüsteeme moderniseerima

Üldiselt kõige esimeses artiklis on mainitud väga täpset punkti – neis portaalides on väga väike külastatavus, isegi saatekava vaadatakse kordades rohkem.

Aga noh, eks O- tähega kallid rakendused vajavad ka müümist, meie riik ju rikas 😉 Keegi pole siiani adekvaatselt põhjendanud (koos arvutustega), miks Postgre ei sobi. Riigiportaalide andmemahud ei tohiks olla suur saladus. Samuti rõhutakse, et seal head analüüsivahendid. Mis kuradi analüüsivahendid, kui neid ei osata kasutatagi (või selleks tellitakse täiendavalt juurde megakallid koolitused). Usun ka, et riigi andmebaasid pole tsentraliseeritud st. igal ministeeriumil oma adminn (loodan siiski eksida).

Kuid mis siin ikka vinguda, raha tuuldeloopimine on vaid Eesti IT sektori agoonia pikendamine, sest harjutud uimaste ja väheinnovatiisete rakenduste treimisega riigile.

Raharaiskamine on selle loo üldnimetus…summad on üüratud !

Mida kõige rohkem kardan, on see kunstliku IT teenuste nõudluse tekitamiseks, et teeme riigile midagi, saame head raha. See nähtus kaotab igasuguse IT ekspordi tulevikus ja siis kui vajadus tekib oleme juba liialt “laisad ja oskamatud” selleks. Mart Laar pidevalt räägib IT eksport…IT eksport, kui kohalikult turult voolab metsikult raha peale, mis point eksporti teha. See IT eksport pole mingi asi lähed müüd ja oled rikas…mujal sul kõva konkurents kõrval, kes teeb vägagi odavaid hinnapakkumisi.

Me ei ole ka nii targad, kui eeldame…

Seniks xor eax,eax …riigi rahakotile

Friik helid kosmosest : raadioastronoomia

jaanuar 9, 2009

Täna jooksid ajud kokku ja otsisin huvitavaid mp3 helistriime…see link trumpas kõik üle.

http://www.radio-astronomy.net/listen.htm

Kas keegi oskab veel linke anda, kus võimalik raadioteleskoopide “live-streame” kuulata ?

Arvan, mingid pulsarid olid seal kuulda, siis ehk vist (Jupiteri?)gravitatsiooni poolt tekitatud helid, erinevat tüüpi mürad.

Ühe sürri heli salvestasin ka : http://ingmar.planet.ee/avalikud_programmid/friikheli.mp3

🙂

Delphi: huvitav viis vormi loomiseks / kustutamiseks

jaanuar 6, 2009

Surfas in nö ringi koodiradadel, et uusi trikke leida ja leidsin enda jaoks täitsa huvitava viisi, kuidas animatewindow kasutada 🙂

WPF like effects in your Win32 forms

Minu sama koodikatsetus siis siin

Tarkvaraarenduse SURM…

jaanuar 5, 2009

Vaatasin, et IT mehed vaikselt arutavad teemasid “nurga taga” või “sauna eesruumis”, aga reaalselt ei taha keegi olukorrast rääkida. Kas IT sektor on üldiselt hääbumas ning ideed otsas? vastus on JAH.

Millest kogu asi alguse sai? Probleemiks on niinimetatud Freeware. Algusaegadel hakkasid igavlevad IT mehed töö kõrvalt endale huvitavaid asju tegema / lahendusi looma ja jagama teistele. Ja tõesti download oli päris kõva. Siis avastasid ka firmad, et teeme ka toote Freeware’na ja pakume võimalust, et võimsamate feature’de/võimaluste jaoks peab klient toodet ostma.

Mis aga reaalsuses toimus oli see, et tulid kräkkerid, eemaldasid kõik piirangud, laadisid torrentitesse üles jne jne. Firma jaoks maha visatud raha. Sellele järgnes totaalne kräkkerite ajastu, kus kõik tooted kräkiti sisuliselt lahti. Inimesed said rõõmsalt TASUTA downloadida erinevat tarkvara, isegi kui asi maksis 200 eeku ja oleks saanud supporti ka.

Järgmise etapina tuli metsik opensource maania. Ennekõike viidati ikka Linuxi konseptsioonile. Et kui tegemist on avatud tarkvaraga, siis aitavad teised koodivigasid märgata ja pole põhjust ju midagi kräkkida ning mis põhiline  – TASUTA ju.

See maagiline sõna “TASUTA” muutis tavalisi arvutikasutajaid. Kui 2000. aastal polnud mingit probleemi toodet müüa, siis hetkel on olukord selline, et kasvõi 150 eeku maksva toote puhul öeldakse, et miks ma peaksin tasulist tarkvara ostma, kui saan tasuta analoogi.

Milline on opensource tarkvara ärimudel?

– paljud Freeware tootjad avasid lähtekoodid ning lootsid ennekõike, et suuremad firmad nad üles ostavad.

–  seejärel hakati annetuste peale lootma, et no asi ju meeldib, keegi ikka Paypal kaudu donationi teeb (ärge tooge wikipedia näidet, neil lihtsalt on palju kasutajaid). Reaalsuses on need kõvad projektid, mis suudavad aastaga 5000 eeku teenida.

– loodeti samuti, et inimesed ostavad supporti ala premium support, et kui viga, siis neid teenindatakse esimeses järjekorras või tehakse erandeid. Jällegi – reaalsuses karjuti foorum ja meiliaadressid abipalveid täis, kuigi samas polnud keegi sentigi maksnud selle eest. Kui arendajad sekundi jooksul ei vastanud hakati projekti mustama. Õnnelikud olid projektid, mis said omale mõne suurfirma püsiannetused, neid ikka väga väga vähe.

– samuti lootus müüa oma kodulehel kõvasti reklaami, et tootearendust elus hoida, on ka paras müüt.

Soovitan vaadata, palju on sourceforge’s projekte, mille elumärgid alates 2004 aastast kustuvad. Foorum küll kisa täis, aga meestest enam ei kippu ega kõppu.

Kuidas siis meie IT sektor siiani püsinud? Üldnimetuseks on “riigi rahakott”. Pole saladus, et paljud IT firmad teenisid head kasumit riigile asju tehes (kvaliteet kaheldava väärtusega). Projekti eest küsiti häbenemata 6 miljonit ntx. Ja meil läks pikalt hästi.  Kas neist suurtest rahadest oli ka kasu… raske öelda, aga meie IT tiigrit kutsutakse juba karvadeta kassiks.

Tulime suure möirgega välja, aga mida rohkem möirgasime, seda väiksemaks ning väetimaks muutusime.

Nüüd kus ajad on muutunud ja riigi rahakotis puhub vaid kõle tuul tekib küsimus et kuidas paljud IT firmad üldse ellu jäävad (nii riistvara, kui tarkvara lahenduste müük)?

Ka kodulehtede meistritel läks hästi, kinnisvara buumi käigus oli vaja enamus arendustele kodulehti. Paljud firmad sidusid kliendid kodulehtega nii, et need peavad iga kuu maksma “hooldust” ja ostetud toote lähtekoodile ligi ei saa.

Oli ka raamatupidamistarkvara buum, mida vedas ka meie näiline majanduskasv. Aga firmade sulgemine kaotas nõudluse ning on vaid aja küsimus, millal meil Eestis tuleb opensource raamatupidamistarkvara (ntx SQL-Ledger ps eestikeelne tõlge seal olemas).

Kui nüüd rääkida tarkvara müümisest, siis ainus võimalus müüa on “metsikud reklaamirahad” ning “haip” ja 95% ostjad ka siis firmad!  Räägivad meie targad IT expordist / outsourcingust, meie IT sektoris siiski kõrged palgad, tahetakse veel ja veel ja veel odavamalt saada. Välisfirmad vaatavad pigem Venemaa poole, samuti India, seal odav, kuid vägagi kvaliteetne progemisteenus.

Kui ma nüüd võrdlen aastat 2000 ja 2008, siis 2000 oli mul suht vähe arendusvahendeid ja aega kulus ka rohkem, see eest müük oli vägagi kerge. Nüüd mul arendusvahendeid ja frameworke, tehnoloogiad, protokolle nii, et tapab.
Tee Linuxile, Windowsile, Macile mida tahes – pole probleemi, aga proovi nüüd oma toodet müüa ! Sest kasutaja pole enam harjunud midagi ostma.

Kas on oodata mingit revolutsiooni tarkvara sektoris – vastus EI, sest rahad on kadunud.  Varsti väsib ka Google ära (majanduskriis muudab reklaamirahade hulka), see vaid aja küsimus.

Viitan: 15.jaan 2009 postitusele, mis vastab minu ennustusele juba !
Majanduslangus ja Google

Tarkvarasektorit tabanud suurväsimus (ennekõike ka üksteise ületrumpamisest), sest motivatsioon kadunud…rahad

Firefox/Opera about url

jaanuar 5, 2009

Ükspäev avastasin, et Firefoxi ja Opera about urlid ühtivad peaaegu 95% vä about:robots, see rohkem Firefoxi meeste nali.

  • about:config – antud parameetriga saate sisuliselt konfida oma sirvijat nii nagu soovite. Seal väike eeldus – peate teadma, mida Te teete
  • about:plugins – kuvab, millised pluginad on installeeritud
  • about:cache– kuvatakse üldist cache infot, mitu Kb kasutatud, kus cache failid asuvad jne. Opera kuvab about:cache puhul alati cache sisu !
  • about:cache?device=memory – kuvab mälus olevat cache sisu
  • about:cache?device=disk kuvab kettal paiknevat cache sisu, õigemini sissekandeid. Otseselt ei soovita seda välja kutsuda, väga pikk nimistu
  • about:robots – seda peate lihtsalt ise proovima 🙂

Siis nalja jätkuks ka Php meestele, kellel pühademunad lubatud 😉

Saate Zend Logo
http://www.teiehost.ee/?=PHPE9568F35-D428-11d2-A769-00AA001ACF42

Saate infot selle kohta, kes on mingeid pluginid loonud php’le
http://www.teiehost.ee/?=PHPB8B5F2A0-3C92-11d3-A3A9-4C7B08C10000

Saate nö pühademuna logo
http://www.teiehost.ee/?=PHPE9568F36-D428-11d2-A769-00AA001ACF42