Lihtsalt nemad hakkavad keset päeva hooldama asju..helistasin 1770 – hooldame.

Nii võiks võtta ju “big deal”, tegelt ikka on küll, sest võimalik, et ISP tundub ulmena see, paljud inimesed töötavad kodus ning nad pakuvad serveritega teenuseid.

Mina ei teadnud midagi, kuniks kliendid helistasid ja küsisid, miks serverile ei saa enam ligi .
—
Kui veel EE’s töötasin, siis sai tehtud elektrikatkestustest teavitamise süsteem. Sarnane süsteem peaks olema ka ISP’del. Kui tulemas katkestus, siis neil teada piirkond ja kliendid.
Ntx iseteenindusests saaks valida, kas soovitan teavitusi (e-post / sms).

Antud olukorras saaksin enda kliente ka teavitada, et tulemas töökatkestused.

Korralisi hooldustöid saab kenasti öösel teha või peale tööpäeva, aga mitte tööpäeva keskel !

Loodame, et kliendi sõnum jõudis blogi kaudu isikuteni, kes töid planeerivad.

Minu test tarkvara saab siit

Milleks mul oli seda vaja: esiteks mul üks turvakaamera, mis ei salvesta pidevalt vaid siis kui liikumine on ja pilte ikka jagub. Teine vajandus oli see, et mul meeletult pilte, kus looduspildid ja pildid inimestest segamini, tahtsin neid katalogiseerida.

Ehk pilte on väga väga palju ja antud tarkvara tegi elu ikka kordades kergemaks – muidugit täiustamisruumi veel jagub.

Ei tasu arvata, et OpenCV algoritmid ei eksi; vaikimisi nägude leidmise algoritm eksib 30-35% ulatuses ehk pakub pilte, kus peal polegi inimese nägu(sid).

Märksõnadeks : Viola–Jones, Face detection

Face Detection using OpenCV

Kui käivitate faili faces.exe, siis seal on ka valik “Kasuta täpsemat analüüsi“. Antud juhul, kui leitakse “nägu”, siis kontrollitakse üle, kas “näol” ka suu olemas. Vaikimisi näo tuvastus ntx pakkus mulle majaseina ja WC-paberi rulle ning mida kõike veel -:)

Samas, kui seda kontrolli ka kasutada, siis on piltide tuvastamine ligi 2x aeglasem !! Antud juhul eksib 15% ulatuses.

Ps. mõneks ajaks muutub teie arvuti üldse mõtlikuks, sest tegemist ikka väga keerukate algoritmidega, mis nõuab palju arvutusi.

Enamast ikkagit leitakse pildid, kus vähemalt üks inimene enam-vähem otse vaatab. Silmi pole mõtet kontrollida, sest osadel piltidel inimestel prillid / hämaras vaid 2 musta täppi. Silmade leidmise algoritm ei tuvasta seda. Suu ikka kindlam parameeter.

—
OpenCV huvilistele, kes tahavad PHP’s inimeste nägudele nö “kastid” ümber teha, soovitan seda linki

http://corpocrat.com/2009/08/18/automatic-face-detection-with-php-in-linux/

—
Tänaseks levi lõpp ja järgmiste tarkvaraliste katsetusteni…

Tavaliselt kasutaks SQL Server Profilerit, kuid antud masinal see puudus ja
leidsin täiesti suurepärase tasuta analoogi:

http://anjlab.com/en/projects/opensource/sqlprofiler

Tänaseks side lõpp

Stiigo on mu kõikidest projektidest üks omapärasemaid, eriti kuidas tema areng toimunud. Kunagi minu üks tuttav palus, et kas saaksin ühe pearaamatu mooduli teha, siis tal lihtsam tudengeid õpetada.

Mis seal ikka mõeldud tehtud ja pearaamat sündis. Mõnda aega oli vaikus ja tutvusringkonnas küsiti, et kas ma saaksin neile teha raamatupidamistarkvara, mis nende “põnevaid” soove arvestaks. Tegin inimestele pika pai ja naeratasin ning juttu tõsiselt võtmata liikusin edasi, sest ma teadsin kuivõrd suur töö see oleks.

Mingi hetk tekkis huvi Lazarust / Freepascalit ka tundma õppida, olles Delphi programmerija (16 aastat), mõtlesin võiks alternatiive väga hästi tunda ja analüüsida, kas nendega saab edukalt kommertstarkvara kirjutada – saab !

Mõtlesin ja mõtlesin, milline projekt võiks see olla…
möödus päev, möödus kaks ning kui tuli vajadus müügiarvet teha
(ning sain kallid rp. tarkvara pakkumised), siis mõistsin, et sobilik projekt on tasuta raamatupidamistarkvara, eriti teades kuivõrd vähe on Eestis tehtud vabavara.

Kuid ma polnud otsuses ikka veel kindel, sest teadsin kui suur on koodimaht. Igal õhtul viskasin mõned koodiread Stiigosse ja nii … mõnda aega. Tasapisi areng muudkui toimus, tulid kasutajad, kes testisid; raamatupidajad, kes omakorda finantsi kontrollisid.

Mingist hetkest hakkasid juba väikefirmad toodet kasutama, samas see tegi rõõmu, samas ka hirmu, sest testimisperiood siiani kestab. Unikaalsete downloadide arv ka juba päris suur – jällegit eelmised tunded tulevad esile.

—

Nüüd oleks sobilik sektsioon: ootused ja lootused

Huvitav on inimgrupp, kes saavad tasuta toote, siis nad peaksid justkui saama 24h supporti ja et kõik soovid täidetaks. See suhtumise probleem on globaalne, samuti donation nuppu eriti ei märgata

Selle vastu aitas lihtne loogika: kui oled nö “helper member” ehk inimene, kes testib / kasutab aktiivselt toodet, teatab vigadest, annab sisukat tagasisidet, siis tema soovid on suht kõrgel astmel arendusnimistus.

On ka küsitud, miks ma Linuxit ei toeta ? Kurb tõde, Linuxi desktop kasutajaid on liiga vähe, et ntx 2 nädalat ära kulutada kompatiibluse taastamiseks. Jah Linux toetus tuleb tagasi, kui näen, et tekib Linux kommuun, kes ütleb tõesti meil on vaja Stiigot Linuxi jaoks.

Või pannakse välja “bounty” Linux versiooni eest. Esimene testversioon töötas Ubuntu peal ja kui … siis tulevikus oleks ka vaid Ubuntu.

Andmebaasiks on Stiigol PostgreSQL, parim vabavaraline andmebaas, mis suudab suurte andmemahtudega toime tulla. Mysql “kandsin maha” peale seda, kui Oracle ta ära ostis…

Miks Stiigo pole Open Source ? Vastus väga lihtne, Eestis on väga vähe tipptasemel Delphi programmeerijaid st reaalseid abilisi pole lihtsalt võtta. Ja mul on olemas väike Delphi abivägi (the D-Team), nii et pole probleemi.

Kui tõesti peaks projektiga miskit juhtuma , siis avalikustan lähtekoodid, projekti hääbumise risk ka maandatud.

Millised on minu edasised plaanid Stiigoga ?

Ikka edasi liikuda, kuhu siis veel…

Hetkel Stiigosse väga palju uusi asju ei lisandu, pigem käib kibe testimine, et jõuda juba stable releaseni. Järgmised planeeritud featured: elementaarne dokumendihaldus , palk palk ning veelkord palk !

Tänan Teid ja ootan Teid ka testijateks

Algul arvasin, et mul phpBB jäänud uuendamata, siis täiendav uurimine näitas – see midagi karmimat, sest hostingu pakkuja leht oli ka maha võetud. Üldiselt nüüd kas mingi Z-day Apache turvaauk levimas või oli hostingu pakkuja lohakas ?

Kõik index.php failid asendati häkkerite omaga, kus omakorda on sees mingi IE (explode?), polnud aega rohkem uurida. Obfuscated kood, täiesti võimalik, et seal vaid häkkerite manifest.

Kui CERT mehed tahate seda (php)faili, siis kirjutage ingmar <ätt> planet.ee

Kuna IT tööpakkumisi vaadates selgus, et Eesti koosneb vaid kahest linnast Tallinn ja Tartu ning minul plaan kolida kenasse tervislikku looduskeskkonda (ei ole Tallinn ega Tartu), siis ainus võimalik valik on kaugtöö.

Panin CV üles ja peaks mainima, selle näitel hea tudengile 1 ja 0 loogikat seletada. Kui paned tööpakkumise üles ilma kaugtöö punktita on kõvasti pakkumisi (nivoo=1), siis paned soovin kaugtööd (nivoo=0, Z olek).

Purustame müüte…

Kui inimene kodus, siis ta muutub laisaks ja vaatab telekat, magab ning tegeleb kõige muuga kui tööga või üldse pole kodus.

Juhul kui inimesel pole enesedistsipliini kodus, siis ärge lootke, et tal seda ka kontoris.

Isiklikult olin kaugtöö peal ja arendasin Eesti Energia nö nüüd seda “vana süsteemi” 6 aastat ning kõik sujus. Kaugtöö puhul pigem tekkis probleem, et tegid rohkem tööd kui 8h !! Sest võtsid ikka mõnikord läpaka õhtul põlvede peale ning parandasid erinevaid probleeme ja arendasid uusi asju.

Kaugtöö puhul ei tohiks selles mõttes tõesti ajalist piirangut seada, sest ntx mina käisin lõunati trennis ja siis õhtul arendasin tööasju sellevõrra kauem, aga enesetunne oli super. Antud töövormi puhul lihtsalt tuleb olla pidevalt kättesaadav (mobiil / Skype).

Jah tõesti täiesti algajate puhul oleks vaja, et enne katseaja lõppu ta töötaks kontoris. St harjuks distsipliiniga ja natuke õpiks asju juurde vanemprogrammeerijate käest.

Kuidas teada, kas programmeerija ka tööd teeb (kaugtöö) ?

Selleks olemas tähtajad + SVN, kui ikka miskit ei tule, järelikult miskit ka ei toimu. Saate isegi diff abil vaadata, mida tehtud, palju jne. Jah tõesti mõned kontoripäevad ei tapa st tuled ja tutvud mingi uue keeruka süsteemiga mida vaja muuta, aga selleks ei pea igapäev kohal käima. Tegelikkuses ongi selleks ka koosolekud, üks konstruktiivne koosolek iga 2-3 nädala tagant on täiesti piisav, et koostöö sujuks 100%.

Ka Skype abil saab kenasti koosolekuid pidaga !

Esja teeb ebameeldivalt irooniliseks see, et nüüd arendatakse EstWin kiiret internetti küladesse, asjal nagu reaalselt väljundit pole. Tädi Maali ei hakka seda kasutama ja üldse efektiivselt seda ei kasutata. 4G pole ka enam mägede taga.

Regionaalpoliitiliselt muretsetakse ja on ka põhjust, et külad muutuvad aina tühjemaks ja kõik inimesed liigivad ala Tartusse / Tallinnasse. Eesti Nokia võiks olla KAUGTÖÖ, inimesed ei peaks enam enda küladest ära kolima ameti tõttu.

Ka mõtlen tööandja seisukohalt, kas tõesti kallite kontoripindade üürimine on niivõrd mõttekas tegevus ? Kaugtöö puhul ka ökoloogiline jalajälg palju väiksem, sest paljud autosõidud jäävad tegemata !

Mida peaksime tegema, et meist saaks KAUGTÖÖ musternäide maailmas ?

Hetkel olengi keeruliste valikute ees:

• jätta kolimata
• kolida ja otsida uus kohalik amet (ntx hernehirmutiste tuunija)
• või leidub haruldane firma, kes hindab kaugtööd, kui tänapäevast innovatiivset töövormi ning usaldab minu pikaajalist kogemusi.

  Teeksin meeledi Teiega koostööd ! ingmar<att>planet.ee

Minimiseerige programm ära ja siis jätkake päevatööd ning tööpäeva lõpus vaadake, kes olete viisakas tööandja suhtes olnud või mitte

download

(märkus: Google Chromet ei toetata)

64 bitiste app’d, samuti Mac toetus (ka iOs). VCL on ka olemas nii Win32/64 jaoks. BDE on toetatud veel 32 bitises projektis (target platform), aga BDE kaotus pole mingi kaotus, sest dbGo või dbExpressi või AnyDAC peale rakendus ümber kirjutada pole raketiteadus. Tegemist oligi täiesti aegunud tehnoloogiaga.

64bit app abil sain oma testmasinal kenasti kohe küsida 6 GB mälu Tahtsin testida, et kuidas siis ikka nende 8 baidiste pointeriga lood on. Ühte enda programmi mul ei õnnestunud kompileerida, sest olin seal kasutanud +4 pointerite puhul. Olge siin ettevaatlik ! sizeof(Pointer) on su sõber. Reaalarvudega toimetamine ka kiirem, sest nüüd kasutatakse SSE2.

–

Mina pöörasin kõige suuremat tähelepanu Firemonkey 3D/HD aplikatsioonidele. Kui soovite multiplatvorm toetust, siis Firemonkey on märksõna. Sisuliselt on need DirectX stiilis “controlid”. Võite mõne (Firemonkey)testprogrammiga tutvuda, mille Delphi XE2 ära kompileerisin ja panin enda veebikataloogi:
http://ingmar.planet.ee/delphixe2_examp/

Delphi XE näited saate SVN abil siit alla laadida : http://sourceforge.net/projects/radstudiodemos/develop

–

Koodi kirjutamisel pidin natuke aega harjuma Livebinding tehnoloogiaga, mis on kasutusel Firemonkey aplikatsioonide puhul. Sisuliselt, kui varem olid meil TDBText,TDBGrid,TDBEdit, siis neid komponente Firemonkey app. puhul enam ei ole ! Nüüd seotakse TLabel, TEdit, TStringGrid, TCombobox jne Livebindig abil datasetiga.

Mis oli veel harjumatu, puuduvad atribuudid: left ja top vaid on X ja Y, mis tegelt loogilisem. Samas on ka parameeter, et palju komponenti pöörata. Võite labeleid ikka keerutada igas suunas.

Suurim murelaps oli aruandluse komponendi puudumine Firemonkey app. juures. Tehnoloogia suht uus, küll mõne kuu pärast aruande komponendid ka olemas. Samas paljud iPhones ntx aruandeid teevad
Ankruid ka ei märganud, Align valiku sisu näete all postituses.

–
Üldiselt on Delphi XE2 IDE vaid Windowsi jaoks, aga kompilaatorid oskavad Mac’ga hästi läbi saada. Samuti on seal vahelüli, mis võimaldab läbi Windows masina Mac arvutis app’d debugida.

Siin hea juhend, kuidas Maci debugimist seadistada
http://www.simonjstuart.com/2011/09/03/rad-studio-xe2-setting-it-up-for-a-mac-step-by-step-illustrated-guide/

Nüüd peab hakkama tõsiselt mõtlema Mac’i peale.
Kas kellegile mõni Mac rakendus -:)

iOs (iPhone) peale saab ka rakendusi kirjutada, seal kasutatakse FPC kompilaatorit, vana hea Freepascal, mida olen kasutanud paljude projektide tarbeks, igati usaldusväärne !

FireMonkey Platform Prerequisites
–

Mis tulevikus ? Puhas spekulatsioon, aga ma julgen oletada (65-70%), et Linux kompilaator ja Android…

Igatahes on üks parimaid RAD’e tegemas võimast tehnoloogilist spurti, meenutab natuke Mac lugu, kus vahepeal unustati ta täiesti ära ja nüüd … -:)

–

Vektorgraafika sõpradel ka igav igatahes ei hakka…

Firemonkey app. ja vana hea kalakeste aplikatsioon

Näide ka Livebinding kasutamisest:

Align valikud Firemonkey app’s

On ka üks väga kasulik komponent VgLang ! Sisuliselt saate programmis koheselt koostada tõlkefailid controlitele.

Nüüd murtud ka Windows only needus, mis vaevab paljusid tehnoloogiad Ntx. .NET ka töötab Maci peal, aga ma eelistan hambaravi ikka suu kaudu…Monoga on lood nagu nad on, pikemas perspektiivis näen hääbumist.

Asume siis asja juurde, siin blogis on ära loetletud kõik uuendused (ka C++)

http://blogs.embarcadero.com/davidi/2011/08/14/41124/

Märksõnad, mille peale suunurgad tõusid ülespoole… DEFINE naeratus

* Delphi 64-bit compiler
* Delphi OS X compiler
* FireMonkey

Ehk on saabunud aeg, kus Delphi abil saab “inimlikult” Macile rakendusi progeda -:)

Et siis Firemonkey: nimi natuke naljakas, aga üldiselt on see üks Hiina tähtkujudest. Tegelt on see DXScene / VxScene edasiarendus. Paremini seletades on ta nagu “WPF aplikatsioon”; kasutab DirectX / OpenGL visuaalse poole loomiseks. Ütleme nii, et need rakendused tõesti ilusad ja tänapäevased !

Nagu mõistnud, siis Firemonkey töötab neil kenasti ka Mac all. Sain südamerahu tagasi, varem räägiti, et Delphi läheb arenduses edasi Qt peal, see oleks olnud ikka tõeline tagasiminek.

Ka VCL ei ole kuhugi kadunud, Windowsis kõik nagu varem ja kindlasti parem

Firemonkey all huvitab mind tõsiselt, et kuidas nad TDBGridi ja TStringGridi ülesande lahendanud.

Seoses 64 bitise kompilaatoriga ma natuke murelik, sest mul osades koodides lõike (Cardinal(TObject))…
tuleks hakata kasutama lahendust NativeUInt(TObject). 64 bitises pole enam pointer 4 baiti, selletõttu NativeInt ja NativeUInt su uued sõbrad !

Delphi XE2 and FireMonkey app on Windows, Mac and iOS
http://www.andreanolanusse.com/en/video-delphi-xe2-and-firemonkey-app-on-windows-mac-and-ios

Natuke juba mainiti, et Android / Linux neil järgmiseks plaanis. Linux ennekõike Androidi pärast.

Native kood = kiirus kiirus kiirus !

Seniks levi lõpp ja järgmise korrani

program klassid;

{$APPTYPE CONSOLE}

uses
SysUtils;

type

TAclass = class
private
FPorgandid : Integer;
end;

TBclass = class
(* strict private tähendab, et isegi unitis, kus klass paikneb, ei ole võimalik selle klassi muutujat välja kutsuda (klass luuakse create abil samas unitis). Vt allpool näidet *)

strict private
FPorgandid : Integer;
protected

// nüüd ka delphis olemas staatilised muutujad !!

class var FStaatilinemuutuja:integer;
class var FVal : Integer;
// samuti staatilised propertyd !

class functionGetVal: Integer; static;
class procedure SetVal(val: Integer); static;
public

// klasside sees saate nüüd ka konstante hoida !
const Nuudlid = ‘Nuudlid’;
const Hapupiim = ‘Hapupiim’;

// staatiline protseduur, mis kuvab staatilise muutuja väärtust

class procedure kuvaja();
class property val : Integer read GetVal write SetVal;

procedure ytletere;virtual; // tavaline virtuaalne meetod
end;

(* Sealed tähendab, et pärimisahel pannakse kinni TDclassi ei saa enam tuletada klassist TCclass *)
TCclass = class sealed(TBclass)
public

end;

//TDclass = class(TCclass)
// end;

TEclass = class(TBclass)
public
// final välistab järgmise ülekirjeldamise järglasklassis
procedure ytletere;override; final;
end;

(*
TFClass = class(TEclass)
public
procedure ytletere;override; // [DCC Error] klassid.dpr(41): E2352 Cannot override a final method
end;
*)

(*
Struktuur oleks justkui initsialiseeritud “klass”
*)
TStruktuurJustkuiklass = record
Fmuutuja : integer;

public
// struktuuril on constructor…
constructor create(p : Integer); // alati mingit parameetrit vaja
end;

// —————————————

class function TBclass.GetVal: Integer;
begin
result:=FVal;
end;

class procedure TBclass.SetVal(val: Integer);
begin
FVal:=val;
end;

class procedure TBclass.kuvaja();
begin
writeln(self.FStaatilinemuutuja);
end;

procedure TBclass.ytletere;
begin
writeln(‘Tere’);
end;

procedure TEclass.ytletere;
begin
writeln(‘Tere 2′);
end;

constructor TStruktuurJustkuiklass.create;
begin
writeln(‘Initsialiseeriti struktuur TStruktuurJustkuiklass’,p);
end;

// —————————————

(*
procedure TFClass.ytletere;
begin
writeln(‘Tere 3′);
end;
*)

var
pA : TAclass;
pB : TBclass;
pC : TBclass;
pRec : TStruktuurJustkuiklass;
begin
try
pA:=TAclass.Create;
pA.FPorgandid:=123;

pB:=TBclass.Create;
//pB.FPorgandid:=1; (* [DCC Error] klassid.dpr(30): E2361 Cannot access private symbol TBclass.FPorgandid *)

TBclass.FStaatilinemuutuja:=45;
TBclass.kuvaja;

// kutsume välja staatilist propertyd
TBclass.val:=1;
TBclass.val:=TBclass.val+1;
writeln(TBclass.val);

writeln(TBclass.Nuudlid);
writeln(TBclass.Hapupiim);

pRec.Fmuutuja:=45;
pRec:=TStruktuurJustkuiklass.create(45);

readln;

finally
pA.Free;
pB.Free;
end;
end.

Nii sellega lühike ülevaade lõppes…
Järgmine kord üritan kirjutada Generics kasutamisest, “vahendid” mis ikka koodimahtu kõvasti vähendavad.

Ja siis süttis mul lambike…teeks ise…

Et teen programmi, mis kogub e-teenindusest tarbimiskoha andmeid / arvestid / näidud. Sisuliselt on teil pidevalt olemas ajalugu enda näitudest, omamoodi “crawler”. Isiklikke andmeid see programm ei kogu ja mitte midagi kuhugi ei saada !

Kuidas kasutada – lihtsamast lihtsam….

Käivitate programmi ja lähete näidud lehele ning programm jätab kenasti meelde teie arvesti näidud (piisab sellest, kui vaid korra olite seal lehel) või liigute korra lepingute lehele, võetakse sealt andmed (kõik käib automaatselt).

Teie näitude ajalugu on nähtav tabil “Tarbimiskoht / näidud”. Kui te pidevalt selle programmi abil e-teeninduses näite teatate, on jooksev statistika olemas.

Esilehe näitude teatamine ei kuva eelmise näidu ajalugu, selletõttu sellele toetust ei teinud !!

Tegemist ongi tegelikkuses IE com objektiga, mis töötab teise programmi all. Ärge ehmatage, kui programmi lahti pakite kuhugi enda kataloogi (ntx c:\energystat) e. Programmi nimi iexplore.exe, et miks… kahjuks meie super ID kaarditarkvara ei rakendu, kui programmil teine nimi.

Järgmises versioonis ma arvutan ka tarbimised ja saate tuleviksu statistikat talvise tarbimise kohta jne jne. Täiendavad ideed võite kommentaaridena visata.

——-

Programmi (0.1.9.0 alfa) download

——-

Ainus asi, et programmi päises peate ise märkima linnukese, sellega kinnitate enda soovi:
Luban programmil logida tarbimiskohtade infot

Selle mooduliga saate logimisega alustada, andmed logitakse Teie arvutisse
C:\Documents and Settings\Teie kasutajanimi\My Documents\energystat kataloogi, faili ENERGYSTAT.FDB

Näide automaatselt logitavatest andmetest: kahjuks enda tarbimiskohtade infot ei saa näidata

Meeldivat päeva jätku ja järgmiste versioonideni

Et jutt ei jääks vaid jutuks, viskan koheselt enda projektide lingi
http://www.stiigo.com.

Asi on veel täiuslikkusest kaugel nagu öeldakse pikk tee on käidud, sama pikk on veel ees.
Nüüd on jõudnud toode testfaasi: märksõna testida, testida ja veelkord testida.

Hetkel on juba positiivselt hulle inimesi, kes juba enda väikefirma raamatupidamist selle programmiga teevad.

Nüüd ongi ka minupoolne üleskutse, et tippkvaliteedini jõuame vaid koos ehk kõik kes omavad usku ja on parajalt kreisid, tere tulemast testima…

Vigade puhul on tähtis, et te iga pisemagi detaili lahti kirjutaksite. Ehk sisendandmed, arvutus, eeldatud tulemus, tegelik tulemus. Kindlasti on veel palju vajalikke mooduleid puudu, aga nad tulevad kenasti järjekorras.

—

Nüüd kindlasti tulevad miks küsimused ? Kuidas küsimused tekivad enamasti programmi kasutamisel …

Põhiküsimus oli, et miks ma seda teen. Esmalt kunagi ammu sai tehtud ühele tudengile lihtne pearaamat. Siis hakkasid tuttavad raamatupidajad rääkima, et erinevad programmid ei tee turul seda ja seda ning seda ja kallis jne. Ole mees sa ju aastaid programmeerinud, tee meile programm…

Algul ütlesin selle peale jajah…umbes, et olge mõistlikud. Siis tuli päev, kus veel küsiti, et kuule tee programm. Tegin neile pai ja ütlesin jajah ning ükspäev oli mul vaja endal hakata raamatupidamist tegema: lappasin hinnakirju ja igasugu tingimusi, pidin nentima, turul ikka kirved hinnad. Muudatused eriti kalli tariifiga.

Olen ka täiesti teadlik, et turul vist 15+ erinevat raamatupidamistarkvara, aga ma ei konkureeri mitte ühegagi neist. Kõik need tooted on head ja ennast tõestanud, lihtsalt mõni on parem, kui teine. Tasuta tootega annan lihtsalt inimestele veel ühe valikuvõimaluse !

Kas programmi installeerimine keeruline ?

Ei ole, toodet sai testitud blondide peal Andmebaasi install + toode, probleeme ei ilmnenud.

Stiigo kasutab Postgres andmebaasi nö võite firmale teha turvalise kanali ja N inimest saab programmiga tööd teha. Varsti lisandub ka “autobackup service”, mis võimaldab teil ka pidevalt varukoopiad teha.

Ka Stiigo saab veebi köögipoole, aga SOA kujul ja Apache moodulina, siis kasutajad saavad ise sobivaid rakendusi selle peale ehitada.

Miks andmebaasiks just Postgres ?

Ta on ennast hästi tõestanud OS andmebaas, eriti suurte andmemahtudega. MYSQL – jah ta on hea andmebaas, aga kunagi saab sellest ikkagi “Oracle”, kus iga liigutus maksab meeletut raha.

Ärge lootke, et Postgres jääb ainsaks backendiks

Aga toetus Linuxile ?
Ubuntu täiesti roadmapil olemas, hetkel vajab veel stabiilsus kõpitsemist. Mac’i hetkel ei plaani, Eestis on tal liiga väike turuosa veel.

Kuidas käib arendus ?

Arendus on kommuuni stiilis, kus on rohkem kui üks entusiast ja spetsialistid, kes aitavad vigu otsida ning arengusuundi määrata.

Kuidas olla kindel, et projekt/toode ei hääbu ?

Ei saagi, sama on ka teiste firmade toodetega, aga liiga palju on entusiaste kambas, kes ei luba sellist failuret. Inimeste lootusi ei tohi petta ja kui mingi force majore peaks tekkima, siis toode muutub Open Source projektiks.

Loodan, et üllatasin Teid positiivselt ja jään ootama tagasisidet Stiigo foorumis.

Täiendavad küsimused on lahti seletatud siin

Tänan
Ingmar Tammeväli

Skype’i kasutajaid ootab reklaamide tulv

Ma kasutasin Skype sellel põhjusel, et seal puudusid need närvi ajavad reklaamid. Kui see muutub virvendavaks, siis pean alternatiivi otsima. Teine asi, et Skype tähendas mulle suurt privaatsust, nüüd kus kõik hakkab olema USA suurvenna käes , siis enam mina seda ülimat turvalisust enam ei usu.

Või justkui jääks arenduskeskus siia, ma kahtlen selles siiralt :
Parts: Skype’i müük on Eesti jaoks suur võimalus

On ütlus: oli kunagi hea toode, nüüd sai temast MS…

http://www.embarcadero.com/products/delphi/64-bit

Vastus oli, et puudub ju toetus Apache 2.0../2.2.. moodulitele… Ärge laske ennast petta, see 2.0 toetus on Delphis ka väga aegunud…mingi esimene versioon ehk.

Kui Feedreader projekti arendust tegin, siis sai kenasti veebimoodul + php loodud liides ja tulemus kena ning kiire. Veebimoodulil kenasti json / xml väljundid. Apache moodulid on ka kiiremad (st nad juba masinkoodis), kui interpretaator keeled.

Kuidas siis teha muudatus Delphi sourcedes, et need moodulid oleks toetatud:

1)
kustutada järgnevad *.dcu kataloogis
C:\Program Files\Borland\Delphi7\Lib\Debug
- HTTPD2.dcu
- HTTPApp.dcu
2) looge uus veebimoodul Delphis -> New Items -> Web server Application -> Apache 2x Shared Module (DLL).
Salvestage enda veebimoodul ja sulgege Delphi
3) kopeerida fail HTTPD2.pas veebimooduli kataloogi
4) veebimooduli kataloogi luua fail apachechoosever.inc , mille sisuks on
{$define supportApache20}
//{$define supportApache22}

Nende direktiividega saate määrata millist Apache versiooni toetame: 1… versioonidest ma loobusin.

5) nüüd muudke programmi kataloogis olev fail ära diff faili abil, mille saab siit

6) avage Delphi ning enda veebimoodul ja build all….

Kui te kõik õigesti tegite, saate ilma suurema vaevata muuta olemasoleva koodibaasi veebipõhiseks !

————
Minult küsiti ka lihtnäidet, kuidas Apache moodulit paigaldada.

Teie Delphi veebimoodulist tuleb see esimene väärtus exports apache_module name ‘minu_moodul‘
teine lihtsalt failinimi mille all projekt salvestatud moodulifail.so / .so fail pole midagi enamat, kui ümber nimetatud .dll. Oma projekti algusesse võite kirjutada {$E so}, siis pannakse automaatselt kohe õige laiend
Ps. enda moodul kopeerige Apache modules kataloogi

httpd.conf faili algusesse kirjutage

LoadModule minu_moodul modules/moodulifail.so

Nüüd vaja veel sinna httpd.conf faili lõppu lisada

<Location /minumoodul>
SetHandler moodulifail-handler
Order deny,allow
Deny from all
Allow from 127.0.0.1
Allow from localhost
</Location>

Ja siis väljakutse

http://127.0.0.1/minumoodul

————

Head pusimist teile !

Ingmar